Mida tuleks intervjuul öelda?

Intervjuu on töölevõtmisel kõige olulisem samm. Selle edukaks läbimiseks peab kandideerija eelnevalt valmistuma ja läbi mõtlema, millest isiklikul kohtumisel tulevase tööandjaga rääkida ning mida tuleks vältida.

Et kohtumisel potentsiaalse tööandjaga korralikult suhelda, küsimusi ja vastuseid on vaja mitte ainult läbimõeldult esitada, vaid ka järgida üldtunnustatud käitumisnorme.

• Intervjuu ajal peaksite rääkima ainult tõtt. kuna valeteavet on üsna lihtne kontrollida ja see ei mängi kindlasti taotleja kasuks. Lisaks koostab turvateenistus suurtes firmades sageli iga potentsiaalse töötaja kohta iseseisvalt toimiku, millesse saab tõese teabe juba paigutada. Kõne peaks olema pädev, kuid keskenduma ettevõtte tegevusvaldkonnale ja värbaja isiksusele. Näiteks on 25 aasta jooksul reklaamiagentuuri juhiga kohtumisel kuivade kirjalike fraasidega rääkimine sobimatu.
• Valmistuge produktiivseks suhtlemiseks - mõelge läbi vastused võimalikele mittestandardsetele küsimustele, samuti eelregistreerige mitmeid huvipakkuvaid kohti.Intervjuul endal tuleks alati sellel teemal sõna võtta, mitte lasta end segada lugudest sugulaste elust või aruteludest riigi poliitilise olukorra üle. Oluline on püüda võimalikult palju vältida parasiitsõnu ja loomulikult roppused täielikult välistada. Dialoogi ajal ei tohiks näidata agressiooni ega vastata küsimusele lugupidamatult küsimusega. Kaebused enda heaolu üle või katsed äratada haletsust on sobimatud.
• Arvatakse, et värbajad võtavad tugevate sõnade ja perfektsete tegusõnade kasutamise hästi vastu. Intervjuu käigus tuleks proovida sisestada sõnad “tegi”, “saavutas”, “arenenud”, “sooritas” jne. Suur hulk selliseid tegusõnu nagu "kehtinud", "tegi", "uuritud" võib jätta vestluskaaslasest mulje kui inimesest, kes lõpptulemuseni midagi ei too. Kogu vestluse vältel peab häälest kostma enesekindlust ja selgust.
• Eneseesitlust võib õigustatult nimetada intervjuu kõige olulisemaks osaks, seetõttu on vaja selleks eelnevalt valmistuda. Ideaalis kestab see 2–3 minutit ning selle aja jooksul on läbitud kõik taotleja kutsetegevuse olulised ja olulised aspektid.

Reeglina pakub tööandja pärast taotlejaga vestlust tema küsimuste esitamist. Siinkohal tuleks kindlasti uurida palga ja töötingimuste kohta.

Palga küsimust ei saa esmajärjekorras arutada, kuid pärast seda, kui taotleja on ennast hästi esitlenud, on üsna sobiv kõik rahalised üksikasjad välja selgitada. Lisaks kui ilmutad töötasu vastu huvi, võid end näidata mitteprofessionaalina ja inimesena, kes ei hooli tegevusvaldkonnast ja iseendast. Juhul, kui värbaja tunneb huvi, kui palju soovija saada tahaks, peaks viimane keskenduma selle valdkonna tööturu keskmisele palgale.

Sama oluline on värbajaga ja töötingimustega tutvumine. Võite alustada küsimusega osakonna, kus te töötate, otseste kohustuste ja tegevuste kohta. Kasulik oleks uurida, kellest saab vahetu juhendaja, kui palju inimesi osakonnas töötab. Täpsustage kindlasti võimalike töölähetuste küsimus ja paaritutel kellaaegadel töötlemise tõenäosus. Tore oleks kohe selgeks teha katseaja kestus, töögraafik ja puhkuste ajakava. Asjakohaste küsimuste loend sisaldab ka küsimusi ettevõtte transpordi ja riietumisstiili kohta.

Vältida tuleks isiklikke küsimusi näiteks vallaliste meeste seltskonnas viibimise kohta. Ei tasu küsida elementaarsete asjade kohta, mida taotleja peab teadma, näiteks selle kohta, mida ettevõte üldiselt teeb.

Kui intervjuul palutakse endast rääkida, siis räägime loomulikult erialasest tegevusest ja selles saavutatud õnnestumistest, mitte mingitest isiklikest detailidest. CV-s märgitud isikuandmeid pole aga väga mõtet sõna otseses mõttes dubleerida. Kindlasti näidake intervjueerijale oma saavutusi, kvalifikatsiooni ja kogemusi. Kasuks tulevad ka tugevamaid külgi paljastavad fraasid, näiteks tähelepanu detailidele, võime töötada tõhusalt nii meeskonnas kui ka üksi, vastutustunne ja sihikindlus. Oluline on oma esitlus üles ehitada nii, et see näitaks selgelt oma eeliseid teiste samale positsioonile pretendeerivate konkurentide ees.

Oluline on meeles pidada, et endast rääkiva loo põhieesmärk on see, et värbaja näeks otsest seost kandidaadi hariduse ja kogemuste vahel ametikohaga, millele ta loodab. Seega tuleb rõhku panna just nendele saavutustele, mis on kuidagi seotud praeguse ametikoha nõuetega.

Kui taotlejal palutakse rääkida oma puudustest, siis on oluline sõnu valida nii, et neid positiivselt esitada. Näiteks jutustada, et liigne perfektsionism viib vahel ka tähtaegade rikkumiseni, kuid seda vaid soovi tõttu teha tööd kvaliteetseimalt. Kasuks tuli ka lugu sellest, kuidas mingi viga eksimuseni viis, kuid see omakorda võimaldas saada väärtusliku õppetunni ja seda enam ei juhtu.

Väga sageli püüab värbaja välja selgitada taotleja motivatsiooni, mis julgustab teda konkreetses ettevõttes töötama. Sel juhul võite rääkida professionaalsest huvist selle töökoha vastu, olles eelnevalt selle tegevusega tutvunud. Kasulik oleks rääkida oma soovist osaleda ettevõtte elluviidavates projektides. Tore, kui mainitakse inspiratsiooni tööprotsessist endast, eesmärgi saavutamise teest või meeskonnatööst. Ei tasu öelda, et peamine motivatsioon on raha.

Kui värbaja esitab mõne kummalise küsimuse, mis viib ummikusse, siis ärge muretsege, keelduge vastamast ega näita välja oma heidutust. Alati saab arutada ja demonstreerida, kui mitte konkreetseid teadmisi, siis mõtlemisoskust või probleemile loovalt läheneda. Kui vestluskaaslane küsib võimalike muude tööpakkumiste kohta, siis võid mainida nende olemasolu, kuid rõhuta, et see ettevõte ja ametikoht köidavad kõige rohkem.

Tööle kandideerides ei saa mainida, et see vaba töökoht on ainuke võimalus oma elu kuidagi paremaks muuta. Eriti ei tohiks keskenduda tulevasele palgale ja selle saamisega avanevatele võimalustele. Tööandja võib arvata, et taotleja ei kavatse investeerida ega tegutseda vastavalt ettevõtte huvidele, vaid soovib saada ainult rahalist tasu.

Oluline on alguses CV nii kirjutada, et vältida ebameeldivaid küsimusi pidevalt töökohavahetuse kohta. Kui see teema siiski tõstatatuks osutus, siis on parem rääkida ettevõtte likvideerimisest, elukohavahetusest või muudest kolmandate isikute asjaoludest.Vastus tuleks lõpetada täis- ja täiskohaga töötamise soovi mainimisega.

Küsimus "Kus sa näed ennast 5 aasta pärast?" väga levinud intervjuudes. Parem on sellele vastus eelnevalt ette valmistada, sest mõnikord mängib südamest räägitud tõde taotleja kahjuks. Pole vaja jagada unistusi oma ettevõtte loomisest, kuna tööandja on tavaliselt huvitatud pikaajalisest koostööst. Sel juhul on parem edastada konkreetsed kavatsused ettevõtte sees edu saavutamiseks. Muidugi ei tohiks vestluses esineda "perekond, lapsed, reisimine".

Muide, te ei tohiks intervjuul rääkida oma ebaõnnestumistest. Mitte iga värbaja ei pea neid plussiks. Parem on mitte liiga palju rääkida isiklikest saavutustest - te ei tohiks ka neid varjata, kuid selge rõhuasetus oleks sobimatu. Juhul, kui tööandja tunneb huvi hobide vastu, on parem teada anda neist, mis võivad ettevõttele kuidagi kasu tuua: näiteks pildistamisoskus või keelte õppimine.

Selliste puudumisel sobivad neutraalsed vastused: sport, lugemine, looduses viibimine. Loomulikult ei tohiks mainida huvi hasartmängu vastu ega muid sarnaseid hävitavaid harjumusi.