Kõik koeramaksude kohta

Lemmikloomade vastutustundliku ja õige pidamisega kaasnevad alati üsna suured väljaminekud, eriti kui tegemist on koertega. Ja kui saadikud muutsid hiljuti seadusi ja nüüd vastutavad lemmikloomade hooldamise ja käitumise eest juriidiliselt lemmikloomaomanikud, siis on kaalumisel ka uus seaduseelnõu. Ta on juba jõudnud kõik koeraomanikud elevust tekitada ja puudutab nende ülalpidamisele maksu kehtestamist.

Ametnikud ütlesid, et sellised tasud nende lemmikloomade omamise eest tuleks kehtestada föderaalsel tasandil. Ja see ei ole mingil juhul karistusviis. Tegelikult just vastupidi. Paljud koerakasvatajad teavad hästi, et meie riigi koerte infrastruktuur on väga halvasti arenenud, eriti kui tegemist on väikelinnade ja küladega. Kõige sagedamini puuduvad spetsiaalsed koeraalad jalutamiseks, juuksurisalongid ja lihtsalt pargid.

Siin on koerte omandimaksu kehtestamine ja see peaks seda olukorda parandama.

Just sellise maksustamise praktika on välismaal pikka aega olnud üsna populaarne ja seda kasutatakse paljudes riikides. Suurem osa venelasi protesteerib aga sellise seaduseelnõu meie riigis heakskiitmise vastu. Pealegi on enamik sellise maksustamise vastu vaid seetõttu, et nad ei mõista päris täpselt uue seaduseelnõu olemust ning ka seetõttu, et kõik koeraomanikud pole kindlad, et raha kulub sinna, kuhu see peaks minema.

Paljudes maailma riikides on selline maks juba ammu kehtestatud. Ja see puudutab raha maksmist kord aastas mitte ainult koerte, vaid ka teiste lemmikloomade omandi eest. Veelgi enam, selles loendis pole mitte ainult kasse, vaid isegi selliseid isikuid nagu hamstrid ja papagoid.

Kõik loomad on kas registreeritud või kiibistatud ning nende andmed sisestatakse riigi ühtsesse föderaalsesse andmebaasi. Tänapäeval on see tava levinud sellistes riikides nagu:

• Saksamaa;
• Rootsi;
• Šveits;
• USA;
• Holland;
• Jaapan;
• Iisrael.

Mõnes riigis kehtib nii progresseeruv maksustamine kui ka võimalus omada koera kodus, kuid samas ei maksta selle eest ametlikult sentigi. See puudutab näiteks juhtumeid, kus koer võeti varjupaigast ja on olemas vastavad dokumendid, mis seda fakti kinnitavad.

Hispaanias maksavad koeraomanikud olenemata tõust kord aastas riigi riigikassasse 15 eurot looma kohta. Aga kui lemmikloom on võetud kodutute loomade varjupaigast ja on olemas seda infot kinnitavad dokumendid, siis on koera omanik ametlikult maksu maksmisest vabastatud.Samas pole üldse vahet, kas ta pakkus peavarju ühele või isegi mitmele loomale.

Kuid Hollandis on see maks progressiivne. Ühe lemmiklooma eest maksab selle omanik riigikassasse 57 eurot aastas ja iga järgmise eest juba 85 eurot aastas. Rootsi elanikud maksavad iga koera eest 100 eurot aastas, šveitslased aga kaks korda rohkem.

Kui uurite hoolikalt nende riikide koerte infrastruktuuri, võite olla kindel, et raha läheb sinna, kuhu vaja. Seal on spetsiaalsed pargid, mänguväljakud, juuksurid ja isegi terved spaad. Samas on tänavatel peaaegu võimatu näha koerte väljaheiteid või hulkuvaid loomi. Kõigi nende riikide ja paljude teiste riikide elanikud suhtuvad oma lemmikloomamaksusse täiesti normaalselt. Siin püüavad nad lemmikloomadele luua kõige mugavamad elamistingimused, sealhulgas psühholoogilised.

Siin ei maksa nende omanikud loomade eest tasu, kuid samas peetakse kõigi arvele võetud ja steriliseeritud hulkuvate koerte üle ranget riiklikku arvestust.

Siiani on see paljude venelaste jaoks põletav küsimus lahtine. Esialgu öeldi, et täpne otsus tehakse enne selle aasta keskpaika.

Sellel on mitu põhjust. Esiteks pensionireform ja paljud teised uued seaduseelnõud, mida ametnikud pidid esmajärjekorras kaaluma.Ja teiseks loomade omanike täielik rahulolematus. Ja kui 1-2 koera omanikud ikka ehk oleks nõus makse maksma, siis tervete kennelite omanikega on asi palju keerulisem.

Esiteks ei ole kõik nende loomade omanikud üldiselt sellise maksu kehtestamisega nõus. Nende sõnul kulutavad nad oma koerte ülalpidamisele juba piisavalt – õige toitumine, tarvikud, regulaarsed loomaarsti visiidid. Teiseks väidavad eksperdid, et isegi kõige soovi korral ei jõua kõik koerakasvatajad seda maksu maksta, mis tähendab, et kodutuks jäänud loomade arv võib kiiresti oluliselt suureneda.

Paljud eksperdid usuvad, et tähelepanelikuma ja vastutustundlikuma suhtumise osas lemmikloomadesse on piisavalt muudatusi, kuid Vene Föderatsiooni maksuseadustikus pole mõtet muudatusi teha. Sellise idee elluviimise maksumus on mitu korda suurem kui selle elluviimisest saadav potentsiaalne tulu.

Eksperdid ütlevad, et lõplik olukord selgineb mitte varem kui 2019. aasta lõpus. Kuid suurema tõenäosusega lükatakse see eelnõu kas üldse tagasi või muutub oluliselt maksu suurus ja selle arvutamise kord.

Kuid isegi täna, hoolimata asjaolust, et eelnõu on alles kaalumise staadiumis, see toob esile mitu põhipunkti.

• Maksumaksete suurus maal ja linnas erineb oluliselt isegi sama tõugu koerte puhul.. Põhjus on lihtne – külades ja külades peetakse loomi kõige sagedamini aedikus ja rihma otsas. Lisaks ei vaja maaelanikel arenenud koerte infrastruktuuri nii palju, mis tähendab, et nad kasutavad seda vähem. Linna lemmikloomad on avalikes kohtades aktiivsemad ja vajavad spetsiaalseid jalutusalasid. Loomade endi vajadustest ja omanike eelistustest lähtuvalt on kavas luua spetsiaalne kalkulaator, mis aitab arvutada konkreetset tõugu looma maksusumma.
• Tasumisele kuuluva summa arvutamisel võetakse arvesse ka koera suurust ja mõõtmeid. Seetõttu peavad suurte koerte, näiteks Alabai ja lambakoerte omanikud maksma rohkem kui pekingi koerte omanikud. Eriti ohtlike koerte tõugude maksusumma on kaks-kolm korda suurem kui norm.
• Maks on föderaalne, kuid selle lõpliku suuruse määravad föderatsiooni subjektid iseseisvaltkuid kehtestatud piirides.
• Maksusumma tasuvad koeraomanikud kord aastas täies mahus. Kassipidajad ja kasvatajad saavad selle jagada kaheks võrdse summa suuruseks makseks.

Kuid tasub meeles pidada, et täna on kõik need tunnused alles esialgselt kinnitatud ja on veel vara öelda, et neid kõiki arvesse võetakse ja arutatavasse eelnõusse võetakse.

Ja nende meeleolu toetavad paljud saadikud, eriti LDPR-i partei esindajad.Nende arvates on Venemaa tavakodanikel niigi liiga palju materiaalseid muresid ja muid makse ning rahalised vahendid on piiratud. Seetõttu on uus maks lihtsalt orjus, millest paljud oma lemmiklooma hülgamisega vabatahtlikult lahti saavad.

Järgmises ülevaates saate jälgida koeraomanike küsitlust maksunduse uuenduste teemal.