Kuidas oma mõtteid õigesti väljendada?

Omaste ja võõrastega suhtlemise tulemuslikkus sõltub enda argumentide õigest sõnastusest. Oskus oma mõtteid õigesti väljendada võimaldab inimesel luua ja hoida teistega häid suhteid, saavutada edu väga erinevates valdkondades. Ärikohtumise tulemus sõltub sageli kõneoskuse tasemest.

Võimalust väljendada mõtteid sõnadega nimetatakse kõneks. Vastastikuse mõistmise saavutamine on võimalik ainult oma mõtete õige ülekandmisega teisele inimesele. Nende pädev väljendusoskus, õige keelevahendite valik konkreetses olukorras annavad soovitud efekti suhtlusülesannete täitmisel.

Suhtlemisel on oluline oma tundeid ja mõttekäike teisele inimesele edastada, tutvustades seeläbi oma “mina”. On isegi väljend "kõne voolab teise". Teisisõnu, rääkimine on teiste heaks töö tegemine. Oskus oma mõtteid sõnadega kuulajatele õigesti edastada ei ole igaühele omane. Probleemid mõtete esitamisega võivad ilmneda diktsiooni rikkumise, vajaliku sõnavara puudumise, suutmatuse tõttu keskenduda.

Neid omadusi tuleb lapsepõlvest peale sisendada. Lapsi tuleks õpetada, kuidas end selgelt väljendada.. Hariduse omadused jätavad lapse sageli ilma täielikust suhtlemisest. Täiskasvanud heidutavad last oma mõtteid kellegagi jagamast. Üksi kasvanud inimene ei tea, millest oma tuttavaga kohtudes rääkida, milliseid teemasid on paslik vestluse käigus puudutada. Kompleksid tekitavad hirmu ja on vaikimise põhjuseks.

Esiteks valitakse välja sobiv tekst, mis ei tohiks sisaldada tohutult palju sündmusi ja kirjeldusi. Seejärel loevad nad seda aeglaselt, tuues intonatsiooniga esile olulisemad punktid. Laps peab peamise idee isoleerima.

Seejärel saavad nad vestluse käigus teada, kas laps sai kõigest aru. Uurige kindlasti, kas lapsele lugu meeldis. Pärast uuesti lugemist on soovitatav ühine ümberjutustamine. Mõtteavalduste meeldejätmiseks ja treenimiseks peab beebi teose kellelegi teisele ümber jutustama.

Hea keeleoskus võimaldab küpsel inimesel end erialal ja loovuses realiseerida. Oskus asjatundlikult ja enesekindlalt suhelda aitab kaasa täisväärtuslike suhete kujunemisele ja karjääriredelile. Peate suutma vestluskaaslast huvitada, teda mõjutada, enda poole meelitada, seetõttu on väga oluline õppida oma kõnet kasutama. Tsitaatide kasutamine ja lüürilised kõrvalepõiked selles köidavad kuulajate tähelepanu, kuid hoolikalt tuleb jälgida narratiivi loogilist ahelat, et mitte eksida ja õigel ajal õigele järeldusele jõuda.

Eksperdid soovitavad õppida oma vestluskaaslast selgelt tunnetama.

• Kui tal hakkab igav, peaks ta kohe teemat vahetama.
• Enne erudeeritud inimest soovitatakse neil oma teadmisi demonstreerida.
• Inimesega, kes on aegsasti lahkumissoovi avaldanud, tuleb hüvasti jätta.

Pole vaja pingutada, et vestluskaaslasele meeldida, sest meelitus ja ebasiirus kahjustavad täieõiguslikku suhtlemist. Tüütu ja igava jutustaja elementaarsete reeglite järgimine muutub meeldivaks vestluskaaslaseks. Lühike, selge ja sisutihe mõtete väljendamise viis on kokkuvõtlikkus. See säästab oluliselt vestluspartnerite aega.

• Ärge laske detailidega liialt kaasa lüüa. Paljusõnalisus muudab teabe tajumise keeruliseks.
• Peate keskenduma vestluskaaslasele, et mitte kaotada vestluse piirjooni.
• Vältida tuleb fraaside fragmentidena rääkimist, ühelt vestlusteemalt teisele hüppamist.
• Enne mõtte väljendamist peate selle lõpuni läbi mõtlema, et täpselt teada, kuidas lause lõpeb.

Vabaneda tuleb parasiitsõnade kasutamisest, kõnevigadest, kõnekeelsetest väljenditest, keerulistest lausestruktuuridest. Parasiitsõnad ei kanna semantilist koormust ning nende sage kordamine ummistab kõne ja muudab suhtlemise keeruliseks.

Pädeva puhta kõne vajalikud komponendid on arusaadavus ja selgus. Õige hääldus võimaldab inimesel mitte ületada üldtunnustatud norme ega sattuda ebamugavasse olukorda. Kõne täpsus hõlmab sõna kasutamist, mis on täielikult kooskõlas sellele keeles, sõnastikus omistatud tähendusega. Vale sõnavalik moonutab väite tähendust. Näiteks oli juhtum, kui teadustaja tegi kahetsusväärse broneeringu: "raamatupidaja-inventuuri" asemel ütles ta "raamatupidaja-inkvisiitor".

Väite väljendusrikkuse annab kõne mitmekesisus: epiteedid, metafoorid, võrdlusfraasid, tiivulised väljendid, ütlemised, vanasõnad. On huvitavaid tehnikaid, mis võimaldavad inimesel õppida, kuidas oma mõtteid õigesti ja asjatundlikult väljendada.

• Keelevaramahu suurenemine. Klassikalise kirjanduse lugemine aitab kaasa õige lauseehituse kujunemisele, õppides väljendama sama mõtet erineval viisil.
• Sõnavara täiendamine aitab fraase mitmekesistada. Mõnikord takistab sõnade puudumine inimesel olukorda õigesti ja kaunilt kirjeldada. Soovitatav on pidevalt uusi sõnu kõnesse sisse tuua. Nende tähendus tuleb täpsustada selgitavas sõnastikus.
• Kvaliteetse teabe meeldejätmise koolitus. Mälu pidev arendamine on väga oluline, sest ilma olulise info meeldejätmise ja taasesitamise oskuseta ei saa faktivigu vältida. Treening mälu ja tähelepanu parandamiseks, mõtete selgeks väljendamiseks on pikima numbrijada päheõppimine, luuletuste ja laulusõnade õppimine. Hea toitumine, tervislike eluviiside säilitamine, füüsiline aktiivsus, hea uni, jalutuskäigud värskes õhus tõstavad materjali meeldejätmise kvaliteeti ja inimese töövõimet.
• Tähelepanu keskendumine teatud mõttele. Peate õppima, kuidas keskenduda võimalikult palju õigele teabele. Selline keskendumine aitab hääldada mõtet ilma ebatäpsusteta, vältida juhuslikke sõnu ja ekslikke fraase.

Kontsentratsiooni kontrollimiseks kasutatakse tõhusat viisi objekti visualiseerimiseks. Soovitud pildi üksikasjad on vaja üksikasjalikult ette kujutada. Näiteks kui me räägime koerast, siis tuleb keskenduda tema tõule, värvile, karvkatte struktuurile, aktiivsusele, parameetritele. Seejärel soovitatakse neil proovida ette kujutada mõnda pildiga seotud tegevust.

Rahvarohkes kohas on raske keskenduda, nii et peate kodus treenima, et teha harjutusi valju muusika või teleriga. Edaspidi ei sega väliskeskkonna müra keskendumist.

Eksperdid annavad nõu proovige mis tahes majapidamisobjekti kaunilt kirjeldada, näiteks kohvilaud või teekann, andes asjadele ilmeka määratluse. Rahvakeeli tuleb välistada. Esimene sõna, mis definitsiooniga kokku puutub, on soovitatav anda täisfraasina. Oletame, et inimene peab kõigepealt endalt küsima: "Mida tähendab tervitus?" Ja siis tuleb laiendatud vastus.

Kõigi kõnedefektide kontrollimiseks Soovitatav on avaldused salvestada diktofoni. Salvestise kuulamine võimaldab tuvastada kõik kõne ebatäpsused, märgata parasiitsõnade kasutamist, sõnade kordusi, narratiivi põhiideest kõrvalekaldumist, põhilõnga kaotust, terminite ülemäärast või nigelatest sõnadest, lisapausid, pikk sobiva sõna otsimine, hääle nõrkus, ebakindlus.

Monotoonseid fraase kuulajad ei taju. Muutke intonatsiooni vastavalt sisule.. Halva hääldusega toimetulemiseks aitavad harjutused, mille eesmärk on intonatsiooniliste aktsentide õige paigutus ja puhta diktsiooni arendamine. Räägitud sõnade kvaliteedi parandamiseks on soovitatav laulda täishäälikuid kordamööda mõõdetud üleminekuga ühelt teisele. Selge hääldus saavutatakse keelekeeramisega harjutuste tegemisel.

Me ei tohi unustada enesekontrolli. Vaidluses peavad sõnad olema pehmemad ja argumendid kindlamad. Lihtne kõneviis võimaldab teil saavutada häid tulemusi vestluspartneritega suhtlemisel. Eruditsioon, kasuliku teabe omamine võimaldavad pidada huvitavaid vestlusi.

Soov kasutatavaid keelevahendeid vähendada ja lihtsustada aitab kõne autoril väikeses vormis edasi anda suurt sisu. Narratiiv tuleb jagada väikesteks lõikudeks, keskenduda olulistele mõtetele, täiendada lugu huvitavate lugude või anekdootidega.

Kõne kiiruse, helitugevuse ja intonatsiooni kontroll võimaldab väite autoril asetada õiged aktsendid ja pausid. Väga oluline on valida iga konkreetse olukorra jaoks õige tempo. Mõnikord sobib mõõdetud ja kiirustamata kõne. Tuleb meeles pidada, et sõnade liigne venitamine ärritab vestluskaaslasi. Loiud ja pealesunnitud fraasid on sageli seotud käsitletava materjali vähese tundmisega.

Tulise debati jaoks sobib pigem kiire tempo. Liiga kiirustav kõne tuleb oskuslikult kombineerida semantiliste pausidega. Nii on kuulajal lihtsam öeldu olemust tajuda ning kõneleja saab õppida ilusti rääkima ja õigesti žestikuleerima.Kiire tempo on õigustatud siis, kui on vaja lühikese aja jooksul edastada kuulajale maksimaalne info. Kuid mõnikord toob see kaasa tüütuid reservatsioone.

Kiire kõne on sageli kuulajatele ebameeldiv. Liiga kiires tempos esitatud materjali ei omastata alati. Tavaliselt räägitakse oluline mõte aegluubis.

Tempo ja valjus värvivad kõne emotsionaalselt ning annavad sellele teatud rütmi ja meloodia. Mingil hetkel peaksite helitugevust tõstma, kuskil peate häält madalamaks tegema ja mingil hetkel üldse lõpetama, pausi tegema. Olulised semantilised tekstiplokid on heliseva häälega esile tõstetud. Väiksemad osad hääldatakse madalal toonil. Sel juhul peaks helide liigendus olema eristatav. Liiga vaikset kõnet ei pruugi vestluskaaslane tajuda.

Piiksuv hüüatus või karje ärritab kuulajat. Ärge koormake publikut liiga valju kõnega. Hääletoon ja tämber võivad dramaatiliselt mõjutada vestluspartneri emotsionaalset seisundit, sõltumata sõnumi sisust.

Emotsionaalne taust on äärmiselt oluline. See luuakse inimese sees. On ebatõenäoline, et tõhus suhtlus osutub, kui kortsutatud ja tihedalt kokku surutud lõugadega vestluskaaslase nägu peegeldab rahulolematust ja taunimist. Hea tujuga sõbralik inimene vestleb alati. Rahulik ja pingevaba õhkkond loob konstruktiivse dialoogi.

Kirjaliku sõnumi eelis spontaanse suulise avalduse ees on võime fraasi üle mõelda. Töösõnumid peavad olema ülevaatlikud ja sisutihedad. On vaja rangelt järgida materjali esitamise loogikat. Tähelepanu hajutamine lüüriliste kõrvalepõikele on vastuvõetamatu. Iga fraas peaks sisaldama kasulikku teavet, omama oma väärtust ja tähtsust.

Lugejal ei tohiks teksti mõistmisega probleeme tekkida. Kokkuvõtteks on soovitatav sõnum ette lugeda, et kontrollida selle harmooniat ja õigsust.

Koolitus tuleks läbi viia otseses kirjavahetuses sõprade, kolleegide, sugulastega. Enne sõnumi saatmist tuleb hoolikalt analüüsida, kas fraasid on õigesti konstrueeritud, kas tekstis on tautoloogilisi fraase (sama juurega sõnade kordamine). Väljend "ma nägin unes" tuleks asendada fraasiga "ma nägin unes" või "mul oli unistus". Järk-järgult kirjutatud kõne rikastub ja täiustatakse.

Suhtlemine raskendab sageli inimesel oma mõttekäike pädevalt ja lühidalt väljendada. Takistuseks on mõnikord arusaamatu tekst, mis on täis teaduslikke termineid. Neologismide liigne kasutamine, laenatud võõrsõnad raskendavad suhtlemist. Mõnikord ummistavad kasutatav kõnepruuk ja vulgarism kõneldud fraasid nii palju, et kuulajatel on raske sisuliselt tungida, hoomata väite põhitera.Primitiivne kõne jääb vene kirjanduse kõrgetest kaanonitest maha ja näeb stiililiselt abitu välja. Lohakas, lohakas, ebatäpne kõne on raskesti mõistetav.

Suhtlemise põhiülesanne on olla vestluspartneri poolt ära kuulatud. Keeletaju kujuneb läbi elu. Seda arendatakse paljude aastate jooksul kuulamise, lugemise, rääkimise ja kirjutamise minutites. Mida kirjaoskatum on inimene, seda rohkem nõudmisi ta oma kõnele esitab. Keeletaju sunnib keelt vabalt valdavat inimest vajaliku sõna valima. Mida rohkem inimene räägib, seda lihtsam on tal edaspidi oma mõtteid sõnastada.

Lugedes ette mitu lehekülge klassikalist kirjandust päevas, on võimalik kuulda iga päev ilusat kõnet, moodustada mälus mallitühjendeid. Loetud teksti sisu on kasulik ümber jutustada, kuna ümberjutustamise käigus areneb oskus leida teose põhiidee, koostada fraas õigesti.

Ärge jätke kasutamata võimalust teistega arutada. Soovitav on vastase sõnu vaimselt analüüsida ja sobivate argumentidega rünnata.. Oma tegude kommenteerimine võimaldab arendada kõnepöördeid. Näiteks toiduvalmistamise ajal peaksite püüdma end ette kujutada kulinaarse kanali juhina, meiki tehes - kosmeetikuna ja linnas ringi jalutades - giidina.

Kui kõne on võimalik ette valmistada, siis tuleb arvestada, et intriig annab olukorrale vajaliku tausta, mis on omamoodi konks kuulajate tähelepanu köitmiseks. Käivitav fraas võib olla aforism, anekdoot, huvitav juhtum või lühike filosoofiline arutelu.Seejärel peate välja tooma põhiidee ja laskma sellel vabalt hõljuda: korja üles vajalikud argumendid, argumendid, väited. Ärge unustage fraaside ühendamist. Kokkuvõtteks tuleb lugu kokku võtta.

Eelseisev vestlus telefoni või Skype’i teel tuleks eelnevalt läbi mõelda. Kogu info saab punkt-punkti haaval paberile kirjutada. Lühiplaani kirjutamine hoiab ära asjatuid kõrvalepõikeid teemast. Soovitav on esitada vestluskaaslasele küsimusi, et mõista, kas ta tõlgendab kuuldut teavet õigesti.

Väga oluline on valida konkreetsele vestluskaaslasele sobiv stiil, suhtlusviis ja sõnad.. Loomulikkus äratab usaldust. Lihtsus aitab kiiresti vestlusega liituda. Kui kõnes tehti kogemata viga, ei saa te sellest kinni jääda, sest vestluskaaslane unustab selle minutiga. Huumorimeel aitab pingelisi olukordi maandada.