Võõrkeeltega seotud elukutsed

Kaasaegse inimese elu 19. sajandil on peaaegu võimatu ette kujutada ilma vähemalt üht võõrkeelt oskamata. Kuid sellega pole vaja ainult välismaist kirjandust lugeda - seda kasutatakse sageli ka tööl, komandeeringus ja loomulikult reisides.

Paljud ülikoolid pakuvad tänapäeval palju erialasid, kus võõrkeel on tingimata õpitavate ainete nimekirjas. Ja see on tohutu pluss, sest mõned tööandjad eelistavad võõrkeeleoskusega ja heal tasemel lõpetajaid.

Enamik kaasaegseid elukutseid vajab võõrkeelt, õigemini on see tänapäeval nende lahutamatu osa. Paljud eksperdid peavad selle põhjuseks asjaolu, et meie maailm areneb dünaamiliselt ja järk-järgult ning riikidevahelised piirid on järk-järgult kustutamas. Tegelik rahvusvaheline ja kultuuridevaheline areng. Tänapäeval on diplomi saamisel väga oluline, et sinna oleks märgitud mitu aastat õpitud võõrkeel või tööle kandideerides saab lisada vastava tõendi võõrkeelealase täiendõppe kohta.Näib, et ristluslaeval töötav lihtne kelner võib vajada rohkem kui 4 võõrkeele oskust - muidu teda lihtsalt ei võeta. Loomulikult on sellise tegevuse eest tasu mitu korda suurem kui tavalise kelneri palk keskmises linnakohvikus.

Üks populaarsemaid keeli otse Venemaal on Inglise, seda õpetatakse paljudes ülikoolides, samuti erinevatel kursustel. Üldiselt, kui selgus, et õpilane ei õppinud seda asutuses, mille ta lõpetas, ja tööl on vaja võõrkeelt, siis pole seda spetsialiseeritud koolis keeruline õppida. Kuid tuleb mõista, et keele omandamist tuleks alustada võimalikult varakult. Ja ka Venemaal on nõudlikud keeled, eriti viimastel aastatel Hiina, hispaania, prantsuse, saksa ja kummalisel kombel ka farsi keel. Viimane on asjakohane Lähis-Ida riikidega tegelevate suurettevõtete ja korporatsioonide töötajatele.

Võib julgelt väita, et hästi tasustatud töö ja hea ametikoha saamiseks on võõrkeel vajalik.. Eriti kui tegemist on erinevate ettevõtetega. Sageli värbavad nad tõlkijaid, aga ka erinevaid juhte ja sekretäre, kellelt nõutakse vähemalt ühe rahvusvahelise keele oskust. Inglise keelt võib vaja minna igal erialal, isegi sellisel, millega tundub, et tal pole midagi pistmist. Näiteks vanasti polnud siseturismi juhtidel vaja võõrkeelt osata - tänapäeval on seda ametit hädasti vaja, muidu neid tööle ei võeta. Sama kehtib näiteks saatjate ja guvernantide kohta.Ka tänapäeval soovivad paljud pered palgata mitte ainult lapsehoidjat, vaid võõrkeelt rääkivat lapsehoidjat. Kuna neid on vähe, kutsuvad noored pered sageli välismaalasi naisi.

Tasub märkida ühte olulist punkti. Kõik elukutsed ei nõua täiuslikku võõrkeeleoskust. Igal spetsialistil on oma tase, mõnikord piisab põhifraaside tundmisest.

Mõelge kõige populaarsemate elukutsete loendile, mille puhul võõrkeele oskust peetakse kohustuslikuks.

• Õpetaja võõrkeel koolis või kõrgkooli õppejõud sellistes valdkondades nagu keeleteadus, tõlkimine ja tõlketeadus, filoloogia. Kummalisel kombel muutuvad võõrkeeleõpetajad iga aastaga üha nõutumaks. Näiteks ülikooli õppejõud saab hõlpsasti lisaks töötada tõlgina või ühendada oma põhitegevuse juhendamisega. Üldhariduskoolide õpetajate jaoks on nüanss vaid see, et nad ei saa reeglina mitte ainult keelelist, vaid konkreetselt pedagoogilist haridust. Tavaliselt lõpetavad tulevased õpetajad 2-3 keele oskusega, millest üht ei pea nad õppima mitte halvemini kui oma emakeelt.
• moemudelid. Sellise elukutse asjakohasus "mudelina" on suuresti tingitud viimaste aastakümnete ülemaailmsest moeturu arengust, mis saab igal aastal tohutul hulgal rõivaid ja aksessuaare erinevatelt kaubamärkidelt. Ja seda kõike on vaja kellelegi reklaamida.Kuid disainerid ei taha näitustele ja fotosessioonidele kutsuda ainult “kohalikke” modelle ning seetõttu saadetakse tänu erinevate riikide modelliagentuuride vahelisele ärikoostööle tüdrukuid ja poisse maailma eri paigus catwalkidele ja fotosessioonidele. Ja loomulikult ei saa nad hakkama ilma vähemalt inglise keele oskuseta.
• Sünkroontõlk. See on väga populaarne ja mis kõige tähtsam, väga kõrgelt tasustatud elukutse. Samas eeldab see perfektset võõrkeelte oskust, erialast ettevalmistust töös, aga ka "terasest" närvide olemasolu, suurt vastutust ja enesekindlust. Sünkroontõlge on kõige keerulisem tõlge ja selliseid spetsialiste saab kutsuda tööle riigiasutustesse. Sünkroontõlgid peavad mõistma erinevaid teemasid ja teadma teatud sõnade kasutamise keerukust. Nad vajavad pidevat harjutamist, aga ka enesetäiendamist.
• Rahvusvaheline ajakirjanik. Tavaliselt on sellised ajakirjanikud spetsialiseerunud välisuudiste kajastamisele. Seetõttu on väga oluline, et nad oskaksid neid samu uudiseid mitte ainult hästi kirjutada, vaid ka tõlkida need vajalikku keelde. Lisaks kipuvad sellised spetsialistid kultuurist aru saama, eriti kui nad kajastavad kultuuriuudiseid erinevatest riikidest, aga ka vastavalt poliitikat ja majandust. Amet ise on väga huvitav, võimaldab reisida mööda maailma ja õppida midagi uut, kuid samas väga vastutusrikas. Ja tasub mõista ka seda, et mõned ajakirjanikud, kes lähevad raske poliitilise olukorraga välisriikidesse uudiseid kajastama ja erinevaid reportaaže avaldama, riskivad oma eluga.
• Spordikommentaator. Viimastel aastatel on spordikommentaatori, aga ka eSpordi turniiride kommentaatori eriala muutunud väga populaarseks. Kuid selleks, et kommenteerida rahvusvahelisi matše, aga ka kajastada erinevaid spordisündmusi, on ülimalt oluline võõrkeelest aru saada. Lisaks kajastatakse väga sageli sündmusi otse reaalajas, mis nõuab spetsialistilt erilist hoolt ja pingetaluvust.

Võõrkeel on avaldanud suurt mõju paljudele ametitele, millel varem polnud keeltega mingit pistmist. Tänapäeval õpetatakse neid peaaegu kõigile. Isegi sportlased läbivad tänapäeval võõrkeele õppimiseks instituutides ja ülikoolides mitmeid kursusi. Ainus erinevus on see, et iga eriala jaoks eeldab ülikool oma keeleoskust. Näiteks mõnele piisab vaid baasi tundmisest. Mõelge populaarsete ametite loendile, mis ei nõua mitte ainult võõrkeele oskust, vaid ka muid olulisi aineid.

Arstid ja bioinsenerid. Iga arstitudeng on kohustatud õppima keemiat. Kuid viimastel aastatel on väga oluline ka erinevate valdkondade doktoritele ülikoolides õpitavate põhiainete kõrval ka võõrkeele oskus. Näiteks hambaarstid õpivad täna lisaks keemiakursuse läbimisele pea igas riigi ülikoolis võõrkeelt, mis võimaldab tulevikus töötada rahvusvahelisel tasemel ning lisaks omandada teadmisi välismaa kolleegid.Sama kehtib ka ilukirurgide ja geneetikute kohta, kes väga sageli mitte ainult ei lähe välislähetustele, vaid töötavad ka välismaiste patsientidega.

Enne ülikooli astumist mõnele arstiteaduse, aga ka näiteks bioinseneri ja bioinformaatika erialale, Väga oluline on selgeks teha sisseastumiskatsed, mis tuleb eelnevalt sooritada.

Võõrkeelt hästi valdavad juristid leiavad kindlasti koha mitte ainult riigiteenistuses, vaid ka igas rahvusvahelises ettevõttes. rahvusvahelised advokaadid, ülikoolis õppides ja ka sinna sisse astudes peavad nad sooritama sotsiaalteaduste distsipliini eksami, kuna nad töötavad inimestega vahetult oma tegevuse käigus.

Rahvusvahelised advokaadid valdavad tavaliselt mitut keelt, nad saavad oma tegevust teostada mitte ainult riigis, tehes koostööd välispartneritega, vaid ka vahetult väljaspool seda. Arvatakse, et meie riigis on rahvusvaheliste advokaatide põhikeel inglise keel, kuid olenevalt erialast võivad nad osata ka näiteks saksa või mõnda muud Euroopa või idamaade keelt. Haruldasi keeli oskavad spetsialistid on kulda väärt.

Kui vaadata selliseid erialasid nagu keskkonnainsener, geoökoloog ja ökoanalüütik, võid leida, et ülikooli sisseastumisel on lisaks geograafiale väga oluline ka võõrkeele oskus. Ökoanalüütikud saavad näiteks analüüsida olemasolevaid ja võimalikke keskkonnariske mitte ainult riigisiseselt, vaid ka välismaal, millest tulenevalt on nende jaoks ülimalt oluline võõrkeele oskus.Kolleegidelt kogemuste saamiseks, samuti vastava välismaise kirjanduse ja dokumentatsiooni mõistmiseks, suurettevõtetes töötavatel keskkonnakaitsjatel ja keskkonnainseneridel, samuti on väga oluline mitte ainult võõrkeele mõistmine, vaid ka selle kõne oskus.

Spetsialistid filoloogid peavad meie riigis lisaks võõrkeele õppimisele võtma väga tõsiselt ka vene keele ja kirjanduse arendamist.. Nõutud on ka selline suund nagu välisfiloloogia, kus põhirõhk pole mitte ainult mitmel võõrkeelel, vaid ka väliskirjandusel, mida sellised spetsialistid oma haridustee käigus põhjalikult uurivad. Seejärel saavad nad õpetada välis- ja kodumaist kirjandust, samuti võõrkeeli, mida õpivad korraga mitut.

Koos ajaloo uurimisega näiteks tulevik arheoloogid, peate tõenäoliselt õppima võõrkeelt, ideaaljuhul mitut korraga. Reeglina sõidavad arheoloogid väga sageli väljakaevamistel välismaale. Seetõttu on seda ametit nii enne kui ka praegu peaaegu võimatu ette kujutada ilma mitme keele oskuseta. Eriti arheoloogide seas on hinnatud muistsete keelte, näiteks ladina keele õpet. Ja ka paljud arheoloogid saavad iseseisvalt õppida mis tahes võõrkeeli - reeglina valivad nad keele vastavalt kriteeriumile, millises riigis nad soovivad tulevikus töötada.

Tulevastel arvutuslingvistidel on lisaks võõrkeelte õppimisele kindlasti vaja teadmised matemaatikast. Tavaliselt koolitatakse sedalaadi spetsialiste fundamentaal- ja rakenduslingvistika suunal, kus lisaks keeleteaduse enda õppimisele läbitakse ka kõrgema matemaatika põhitõed. Hoolimata keerukusest on see eriala asjakohane nii tüdrukutele kui ka poistele. Tulevikus võivad sellised spetsialistid töötada mitte ainult arvutilingvistid, nad saavad luua elektroonilisi sõnaraamatuid ja isegi terveid intelligentseid süsteeme, samuti tegeleda tekstilise info automaatse töötlemise ja edastamisega.