Kes on teejuht ja kuidas selleks saada?

Giidi elukutse pole nii lihtne, kui esmapilgul võib tunduda. See pole mitte ainult huvitav, vaid ka raske töö, mis nõuab inimeselt maksimaalset vastutust. Selle elukutse eeliste ja puuduste kohta arutatakse artiklis selle sorte.

Giid on isik, kes saadab ekskursioonirühma väljasõitudel ja matkadel. See on üsna huvitav ja põnev, kuid samas raske elukutse, millel, nagu kõigil teistelgi, on nii eeliseid kui ka puudusi.

Alustame giidiks olemise eelistest. Esiteks on see töös igavuse ja rutiini puudumine. Ärge ajage giidi segamini muuseumi giidiga, kes peab sageli mitu korda päevas sama ekskursiooni juhtima. Giid saab ise teha oma klientidele turismimarsruute, soovi korral seal perioodiliselt kohandusi teha.

See elukutse aitab inimesel ka sõpru ja tuttavaid leida, sest sellega kaasneb kohustuslik suhtlemine teiste inimestega. Ja mõnel juhul annab giidina töötamine võimaluse ka võõrkeeli harjutada, sest vahel on võimalus suhelda nende emakeelena kõnelejatega.

See elukutse annab ka suurepärase võimaluse reisida, palju õues viibida ja pidevalt liikuda, millel on tervisele kasulik mõju. Lisaks hinnatakse giidi tööd kõrgelt ja seetõttu on ka tasu selle eest vääriline. Lisaks on potentsiaalne võimalus avada oma turismiga seotud ettevõte.

Räägime nüüd eriala miinustest. Üks neist on eriala keerukus. Inimesel, kes otsustab saada giidiks, peab olema vastupidavust, sest ta peab töötama sõna otseses mõttes igal kellaajal päeval või öösel, iga ilmaga, sõltumata sellest, kas väljas sajab vihma või kõrvetab päike. Muidugi ei sunni keegi inimest sunniviisiliselt ekskursiooni läbi viima, kuid just nende ekskursioonide kogusest ja kvaliteedist sõltub see, kui suur palk lõpuks kujuneb.

Aeg-ajalt peab giid ühe või teise toidukorra vahele jätma, enamasti on selleks hommiku- või lõunasöök. Mõnikord ei jõua spetsialist lihtsalt kaasasolevate turistidega lõunatada, sest sel ajal tuleb tegeleda nii korralduslike küsimustega kui ka tekkinud probleemide lahendamisega - näiteks otsida eksinud või mahajäänud grupiliikmeid. .

Samuti peab giid alati heas tujus olema, vähemalt töökohal. Turistidelt võib tulla mitmesuguseid küsimusi, rumalaid ja mitte väga rumalaid, mõnikord on nad väga taktitundetud ja ärrituvad, kuid te ei saa neile ebaviisakalt vastata. Giid peab suhtlema klientidega sõbralikult ja vastutulelikult, et neil tekiks ekskursioonilt ainult positiivsed emotsioonid. Seetõttu võime jõuda järeldusele, et ebaseltskondlikele inimestele, kes pole alati valmis sotsiaalseteks kontaktideks, ei sobi selline elukutse vaevalt.

Teine suur puudus on vastutus. Just giid vastutab enamasti oma klientide ohutuse, nende tervise eest. Kuid mõnikord kipuvad täiskasvanudki käituma hoolimatult ja distsiplineerimatult ning seetõttu on neid üsna raske ohjeldada.

Ilma ebaõnnestumiseta väärib märkimist veel üks puudus, mis on loendis kõige olulisem - see on elukutse hooajalisus. Tihti langeb ekskursiooniteenust vajavate turistide aktiivsuse peamine tippaeg puhkusele või suvepäevadele. Lisaks võib täheldada aktiivsuse vähenemist. Samas langeb seetõttu nii nõudlus giidide järele kui ka nende palk.

Suurt mõju giidi palgale mõjutab ka koht, kuhu sellise elukutsega inimene tööle minna plaanib. Seega, kui inimene soovib oma tegevust teostada kusagil “taguses”, see tähendab provintsilinnades, siis ei tasu suurt sissetulekut oodata. Töötades suurtes linnades, kus on palju turiste, aga ka välisriikides tõuseb palk enamasti oluliselt. Lisaks on giidi töö, kui seda tervikuna hinnata, raske.

Giidi elukutseid on mitut tüüpi.

• Näiteks on olemas giid, mis tegeleb inimeste tutvustamisega linna ja kohalike vaatamisväärsustega. On giid-tõlke, kes teevad üldjuhul samu tegevusi, mis tavalised turismigiidid, kuid nende põhiklientuuriks on külalised välismaalt ning neile on ekskursioonid kohustuslikud võõrkeeles.
• Teeb sama asja ja isiklik teejuhtEnamasti kuulub tema tööülesannete hulka aga ekskursioonide läbiviimine ühele inimesele või väikesele seltskonnale. Sellise elukutse puhul on loomulikult vaja individuaalset lähenemist kliendile, kuid selle eest makstakse rohkem.
• Kaasasolev juhend - see on isik, kes saadab turisti või turistide rühma, kes otsustab reisida välisriikidesse. Tema ülesannete hulka kuulub ka ekskursioonide läbiviimine ning inimeste tutvustamine kohalike eripärade ja kultuuriga.
• On ka nö ülekandjad - see on teist tüüpi giidi elukutse nimi. Sellise spetsialisti töö on turismiga vähem seotud. Tema tööülesannete hulka kuulub inimesega kohtumine lennujaamas, abistamine hotelli või hotelli registreerimisel, samuti inimese saatmine tema lahkumise päeval lennujaama.
• On ka teist tüüpi amet - hotelli giid. Selline spetsialist lahendab peaaegu kõik turistide küsimused, mis on hotelliga seotud, aitab sisseregistreerimisel, tegeleb tekkinud probleemidega ja vastab klientide soovidele.Selline giid peab reeglina rääkima kahte või enamat keelt, kuna ta peab sageli töötama välisriikidest pärit turistidega.

Giidil on palju kohustusi. Tema õlul lasub vastutus marsruudi planeerimise eest. See ülesanne pole nii lihtne, kui esmapilgul võib tunduda. Ainult linna kõige huvitavamate kohtade paberilehele kirjutamisest ei piisa, need tuleb kogu reisi jooksul õigesti jaotada. See tähendab, et peate hindama vajalike asukohtade vahelist kaugust, selgitama välja külastatavate kohtade töögraafik ja seejärel levitama ekskursioonide jada. Lisaks huvitavatele vaatamisväärsustele peab marsruudi kõige sagedamini koostav giid otsima lähedalt ka koha, kus turistid saaksid lõõgastuda ja einestada.

Teine ülesanne on uurida teavet teatud asukohtade ja vaatamisväärsuste ning linna ajaloo kohta. Seda tuleb uurida mitte pealiskaudselt, vaid pigem süvitsi, et lugu oleks elavam ja huvitavam.

Sageli ei hõlma giidi kohustused mitte ainult ekskursiooni läbiviimist, vaid ka reisi konkreetsetesse kohtadesse, muuseumidesse, templitesse, galeriidesse ja muudesse kultuuripaikadesse. See nõuab ka lisateadmisi. Mõnikord läheb aga ekskursiooni läbiviimise kohustus üle asutuses töötavale giidile ning giid tegeleb sel ajal korralduslike küsimustega.

Pealegi, giidi tööülesannete hulka kuulub turistigrupiga viivitamatu kohtumine saabumisel, samuti inimeste turvalisuse tagamine. See tähendab, et kui inimene grupist on näiteks eksinud või maha jäänud, ei saa giid ekskursiooni edasi juhtida enne, kui eksinud inimene uuesti gruppi naaseb. See hõlmab ka giidi kohustust olla võimeline andma esmaabi ja koordineerima turistide tegevust keerulistes või hädaolukordades.

Nagu eespool mainitud, peab inimene, kes otsustab olla giidiks, olema seltskondlik ja seltskondlik. Sõbralikkus, taktitunne, kannatlikkus, oskus inimesi võita – see on sellel erialal ainult teretulnud. Giidi sellised omadused mõjutavad suuresti muljet, mis turistidele reisist jääb.

Kunstilisus, hea diktsioon ja info edastamise oskus on ka selle eriala inimese jaoks olulised omadused. Giid peaks turisti huvitama, esitama infot nii, et seda tajutaks millegi kerge ja muljetavaldavana, mitte kui igav loeng instituudis. Vastasel juhul on ebatõenäoline, et peate klientidelt oma tegevuse kohta häid hinnanguid ootama.

Giid ei saa hakkama ilma laia silmaringita, uudishimu, eruditsiooni ja hea mäluta. Ta peab kogu teabe konkreetse koha kohta ise rääkima, lugemata seda paberilt või telefonilt. Loomulikult peab teave olema struktureeritud ja järjepidev, vastasel juhul pole lugu tõenäoliselt arusaadav.

Kui rääkida teadmistest, siis juhendis peaks neid olema palju – see on sellise spetsialisti peamine kutsestandard. Samas on teretulnud, kui inimesel on soov oma teadmisi pidevalt täiendada. Vastasel juhul võib spetsialistil olla raskusi turistide küsimustele vastamisega, kes on mõnikord liiga uudishimulikud. Lisaks võivad turistid mõnikord küsida infot mõne kohaliku vaatamisväärsuse kohta, mis ei ole reisiplaanis kirjas, mis võib tekitada raskusi ka giidile, kellel puudub vajalik teave.

See tähendab, et pealiskaudsetest teadmistest selliseks tööks ei piisa, peate süvenema ja pidevalt enda jaoks uut teavet avastama, professionaalne giid ei saa ilma selleta hakkama.

Võimalik, et peate oma suhtlemisoskustega kõvasti tööd tegema. Giidi jaoks on suure tähtsusega oskus inimestega sama keelt rääkida, nendega läbi rääkida. See oskus tuleb kasuks ka selleks, et lahendada ühel või teisel põhjusel tekkinud konflikte, tulla välja erinevatest, kohati väga rasketest ja täbaratest olukordadest, mis selles ametis päris tihti ette tuleb.

Nagu juba öeldud, on esmaabi andmise oskus kohustuslik ka sellel alal töötavale inimesele. See on tingitud asjaolust, et giid vastutab turistide eest.

Suure tähtsusega on ka giidi kehalised oskused ja hea vastupidavus. Ilma selleta ei saa ta läbi viia ekskursioone, mis mõnikord kestavad kogu päeva ja eeldavad pidevat kõndimist.

Meie riigi territooriumil giidiks saamiseks peate kõigepealt omandama vastava hariduse, läbima praktika ja sooritama sertifikaadi saamiseks eksamid. Soovitatav on oma koolitust toetada kursustega, mille kestus ei ületa reeglina 4 kuud. See aitab teil täiendada oma teadmisi, omandada lisaoskusi ja tõsta oma väärtust, mis mõjutab positiivselt teie konkurentsivõimet tööturul.

Üldjuhul ei pea mõned giidi kutse saamiseks ülikoolis õppima, piisab vaid erikursuste läbimisest. See kehtib aga ainult nende inimeste kohta, kellel on juba kõrgharidus. Kui me räägime kooliõpilastest, kes soovivad saada selle valdkonna spetsialistideks, siis on neil soovitatav vaadata konkreetselt instituute või kolledžiid, kus on turismiga seotud valdkondi.

Tulevikus on nende tegevuse täielikuks elluviimiseks vaja sooritada kutsesobivuse eksam ja saada akrediteering, kuna ilma selleta on ebatõenäoline, et on võimalik tööd leida ja ekskursioone läbi viia. Vastasel juhul ootab teid trahv, mis üksikisikutele võib ulatuda 25 000 rublani.

Pärast akrediteeringu saamist saate oma tegevusi ellu viia. Selleks võite saada tööd reisifirmas, hotellis või töötada iseseisvalt, pakkudes oma teenuseid Internetis või kuulutustes. Esimesel juhul on töötamine mõnevõrra lihtsam, kuna te ei pea kulutama aega klientide otsimisele.

Paljud inimesed tahavad aga giidiks saada vaid seetõttu, et neid tõmbab välismaale tööle asumine. Välisriikides tegutsemiseks peate täiendama oma võõrkeeleoskusi ja võimalusel sooritama täiendavad eksamid. Järgmiseks on vaja leida rahvusvaheline reisifirma, mis on spetsialiseerunud ekskursioonidele mitte ainult riigi piires, vaid ka välismaal. Välisriikides giidina töötamise võimaluse saamiseks soovitame arvestada ainult nende ettevõtetega, mis on end tõestanud ja tõestanud nii riigisiseselt kui ka mujal maailmas.

Giidi töökohaks on reisifirmad, bürood, agentuurid, mõnel juhul ka hotellid. Kõige sagedamini lähevad sinna tööle noored, kes on hiljuti instituudi lõpetanud ja kellel ei ole sellel alal täieõiguslikku töökogemust.

Töökogemuseta inimesed, kes plaanivad tegeleda turismiga seotud tegevustega, võivad tööle asuda ka muuseumidesse, galeriidesse ja muudesse kultuuriasutustesse. Tõenäoliselt, ilma töökogemuseta on seal isegi veidi lihtsam tööd saada kui heas reisibüroos.

Kui rääkida giididest, kellel on juba teatud oskused, kogunenud kogemus ja klientuur, siis sageli otsustavad nad töötada individuaalselt ehk iseenda jaoks, et mitte olla ettevõttest sõltuvad. Mõned neist loovad hiljem oma ettevõtte.