Kiindumus lapse elus

Laps imikueast peale vajab turvatunnet ja turvatunnet. Tähelepanu, sooja suhtumise, kiindumuse ja armastuse puudumisega tekib võõristustunne. Laps püüab säilitada lähedust teistega. Ta tunneb vajadust psühholoogilise sideme järele põlisolendiga.

Emaduse psühholoogia on tingitud sügavast emotsionaalsest sidemest beebiga. Ema on see, kes loob aluse enesekindlusele, tervele enesehinnangule ja võimele end beebis teistele inimestele avada. Lapse ja vanema psühholoogiline side avaldab mõju võimele luua kontakte teistega.

Turvaline seotus vanematega määrab lapse edasise suhte kogu tema elu jooksul. See tagab lapsele bioloogilise kaitsefunktsiooni. Täiskasvanu ükskõiksus viib kiindumuse kujunemiseni moonutatud kujul. Tulemuseks on vaenulikkuse ja ärrituse tekkimine teiste suhtes.

Peate teda kiitma, sülle võtma, talle sagedamini naeratama, kuid mitte mingil juhul ei tohiks te nutta. Ema peaks alati oma last aktsepteerima, olema tema suhtes tundlik ja mõistma selgelt lapse soove.

On oluline, et laps tunneks, et ta on alati oodatud, temasse usutakse ja usaldatakse. Beebile adresseeritud südamlikud sõnad sisendavad temasse usaldust. Soe suhtumine temasse aitab kaasa turvalise kiindumuse kujunemisele lapse elus. Psühholoogilise sideme stabiilsus lähima inimesega viib beebi positiivse suhtlemiseni inimestega.

Tundes armastust oma isiku vastu, täitub laps tingimusteta väärtuse tunnetusega. Olles küpsenud, suudab ta adekvaatselt reageerida teiste kriitilistele avaldustele. Kriitika ei tee talle vaimselt haiget. Selline inimene ei sõltu teiste kiitusest ja heakskiitmisest.

Turvaline kiindumus tekib varases lapsepõlves. See esindab stabiilselt arenenud oma turvatunnet, turvalisust, usku oma jõududesse. Psühholoogid eristavad 3 peamist faasi, millel on suur tähtsus alla üheaastaste laste tervisliku kiindumuse kujunemisel.

Esimesel kolmel elukuul otsib väikemees lähedust mis tahes teemaga. Puru jaoks pole vahet, kes talle läheneb: pärismaalane või täiesti võõras. Oma isikule tähelepanu tõmbamiseks uriseb, naeratab, nutab, liigutab käsi ja jalgu.

Perioodil 3–6 kuud hakkab laps oma lähedasi ära tundma. Tuttavaid nägusid nähes ta rõõmustab, sirutab käed ema poole. Võõrastega kohtub ta vähema heameelega. On vaja õigesti reageerida lapse nutmisele. On vaja teda rahustada, üles korjata, osutada vajalikku abi. Kontaktiga peaks kaasnema sõbralik naeratus. Beebi peab tundma, et ta on täiesti ohutu. Sel juhul tekib lapsel järk-järgult tervislik kiindumus.

Pärast seitsmekuuseks saamist on beebil suhtlemisel selektiivsus. Ta eristab juba omasid võõrastest. Laps on kogu hingest kiindunud teda hooldavasse subjekti. Tema lahkumine häirib last. Kui ilmub võõras nägu, otsib beebi kaitset kallima eest.

Alates 1 aastast kuni 3 aastani õpib laps intensiivselt maailma. Ema ja isa põhiülesanne on luua laste uurimiseks turvaline keskkond. Üks vanematest peaks ettenägematute asjaolude korral alati käeulatuses olema.

3–5-aastaselt algab tärkava iseseisvuse etapp. Seda perioodi iseloomustab inimestega suhete arenemine. Laps õpib looma suhteid eakaaslastega, reguleerima konfliktsituatsioone. Lapsel on esimesed sõbrad. Peaksite seda toetama, looma soodsa emotsionaalse keskkonna.

Just sel ajal hakkab laps täiskasvanutega konflikti minema, kaitstes oma isiklikke piire. Parim on kehtestada ranged reeglid. Hirmutamise ja ähvarduste asemel tuleb teha kompromisse. Lapse jaoks on oluline mõista, et vanemlik kiindumus ja armastus on tugevamad kui kõik tülid. Selles vanuses vanemate skandaale on väga raske taluda. Nende lahutus viib äreva kiindumuse tekkeni. Peres on vaja head õhkkonda.

6–12-aastaselt õpib laps juhtima suhteid ja distantsi. Ta peab suutma õpingute ajal omastest distantseeruda ja nendega lähedasemaks tõmbuda, kui nad nende tuge vajavad. See oskus tuleb tulevaste täiskasvanute suhete loomisel kasuks. Vanemad ei tohiks oma last ülemäära kaitsta. Las ta lahendab ise kooliprobleeme, teeb ise kodutööd ja loo sõpradega suhteid. Ja samas ei tohiks last saatuse meelevalda jätta. Peame tema abipalvetele viivitamatult vastama.

Kui leiate, et laps ei tule millegagi toime, ärge kartke olukorda sekkuda. Kuid totaalne kontroll tema üle tuleks välistada, vastasel juhul ei õpi ta oma tegude eest vastutust võtma ja õigel ajal abi otsima.

Ema-lapse deprivatsiooni mõju kiindumuse kujunemisele on suur. Lastekodulastel viib piiratud võime rahuldada vaimseid vajadusi sageli usaldusväärse kiindumuse rikkumiseni. Täiskasvanute vaenulikkus ja külmus düsfunktsionaalsetes peredes võib samuti häirida terve emotsionaalse sideme.

Väikemeheks kasvamise protsess ei tohiks keskenduda ainult emale. Suutmatust pikka aega ilma tema tähelepanuta hakkama saada peetakse emotsionaalseks sidemeks. Tugev seotus emaga moodustab ärevust. See tähendab, et laps kardab vanemat kaotada, mistõttu ta ei jäta teda hetkekski. Mõned lapsed kiinduvad mänguasjasse väga. See võimaldab neil ärevusega toime tulla, rahuneda ja emast lahusoleku üle elada.

Sageli viib afektiivne kiindumus lapse täiskasvanutega manipuleerimiseni. Soovitud tulemuse saavutamiseks ajab laps jonni. Vananedes tugevneb emotsioonide moonutamine, mis võib viia psüühikahäireni.

Afektiivse seotuse tagajärjed on järgmised rikkumised:

• pidurdamatu häire väljendub võimetuses tõmmata piire lähedaste ja võõraste täiskasvanute vahele, klammerdudes ja kleepudes kõigi külge;
• reaktiivne häire seisneb igasuguse väliskontakti täielikus tagasilükkamises ja tähelepanu täielikus keskendumises oma emale.

On väga oluline, et inimene paneks lapsepõlvest paika õige käitumisprogrammi, vastasel juhul võivad tõsised probleemid tekkida noorukieas ja kogu täiskasvanueas. Suurenenud seotus täiskasvanuga viitab stabiilse psühholoogilise sideme häirele vanematega. Kui laps on võõrasse kiindunud ja tema külge kleepunud, viitab see afektiivsele kiindumusele.

Psühholoogid eristavad lastel teatud tüüpi katkenud kiindumust.

• Neurootiline psühholoogiline side on negatiivse tähelepanu otsimine. Sel eesmärgil provotseerib laps vanemaid ärrituse ja sellele järgneva karistuse ilmnemisele.Seda tüüpi täheldatakse lapse liigse eestkoste või hooletusse jätmise tagajärjel.
• Ambivalentset emotsionaalset sidet iseloomustab ambivalentse suhtumise demonstreerimine armastatu suhtes. Laps võib algul temast haigutada, mõne hetke pärast olla ebaviisakas ja isegi lüüa ning mõne aja pärast hakkab ta selle inimesega suhtlemist vältima. See ebatervislik tegevuste jada tuleneb vanemliku käitumise ambivalentsest standardist.
• Kiindumusest hoidumisest annab tunnistust lapse endassetõmbumine ja pahur. Ta ei lase täiskasvanuid oma ellu, hoidub usalduslikest suhetest. Selline laps väldib kontakti oma vanematega, püüab kõigile näidata oma iseseisvust ja iseseisvust. Selline käitumine on omamoodi kaitseks ema vastu, kes ei väljenda mingeid emotsioone. Vastuseks soovib laps oma vanematele öelda, et saab ilma nendeta hakkama.
• Hägune kiindumusstiil tekib siis, kui proovite kaotada võõraste soojad suhted, armastus ja tähelepanu. Seda käitumist täheldatakse sageli lastekodulastel. Neil on täiesti võõraste inimestega suheldes lihtne kasutada selliseid üleskutseid nagu ema ja isa. Siis saavad nad need kohe kergesti vabastada. Promiskuutsus kontaktides, liigne kiindumus annavad tunnistust soovist kompenseerida kvalitatiivset emotsionaalset sidet kvantiteediga.
• Organiseerimata tüüp on omane lastele, kes kogevad pidevalt füüsilist karistamist, vägivalda ja väärkohtlemist. Mõnes peres ei suuda nõrk ema oma beebit halastamatu isa kiusamise eest kaitsta. Organiseerimata kiindumus võib olla põhjustatud agressiivsest või depressioonis emast.Sellistes peredes kasvanud lapsi iseloomustavad kaootilised, ettearvamatud emotsioonid ja reaktsioonid. Nad ei taha armastust ja eelistavad, et neid kardetakse.

Afektiivset tüüpi kiindumuse olemasolu beebis on võimalik kindlaks teha stabiilse soovimatuse järgi täiskasvanutega kontakti luua. Laps väldib neid, lükkab need eemale, kui üritab teda silitada, ei osale kavandatavas mängus. Eripäraks võib olla erksus, pelglikkus, pisaravus.

Ambivalentse kiindumuse märk on mitmetähenduslik reaktsioon ema naasmisele. Laps on nii rõõmus tema saabumise üle kui ka vihane temast sunnitud eraldamise pärast. Ta võib rõõmsalt tema juurde tormata ja teda kohe lükata või lüüa.

Desorienteeritud emotsionaalse sidemega imik tardub sõna otseses mõttes vanema lahkumise ajal ning tema tagasitulekuga kaasneb põgenemine ja peitmine. Mõned lapsed käituvad teiste laste suhtes agressiivselt. Keegi võib näidata enda vastu agressiivsust: lüüa peaga vastu seina, kratsida ja hammustada käsi. Üks kiindumushäire tunnuseid on distantsi puudumine täiskasvanutega. See on omamoodi viis tähelepanu äratamiseks. Sageli täheldatakse lastekodude ja internaatkoolide lastel liigset kinnisideed.