Andestuse pühapäev: pühade ajalugu ja traditsioonid

Viimast pühapäeva enne paastu kutsuvad kristlased andeksandmiseks. Sel päeval paluvad usklikud üksteiselt andestust, puhastades nii hinge.

Andestuse pühapäeva tähistamise traditsioon pärineb Vana-Egiptusest. Siis läksid mungad enne postituse algust 40 päevaks kõrbesse. Seal palvetati palju, mõtiskleti oma elu üle ja valmistuti ülestõusmispühade tähistamiseks.

Kuna elu kõrbes oli täis erinevaid ohte, valmistusid mungad selleks teekonnaks väga vastutustundlikult. Nad palusid siiralt üksteiselt ja lähedastelt andestust nagu viimast korda. Paljud neist ei naasnud tegelikult selliselt kampaanialt, surres janu, nälga või pärast kohtumist metsloomadega.

Aja jooksul läks see traditsioon üle kaasaegsesse kristlusse. Inimesed hakkasid andestust paluma juba kirikutes. Sellest ajast alates usutakse, et sel päeval annab Jumal inimestele andeks kõik patud, mida nad siiralt kahetsesid.

Samal ajal ei mõista paljud, miks nad peaksid andestust paluma, kui nad ei riku elementaarseid käske ega ela inimväärset elustiili. Selle püha tähendust selgitatakse usklikele variseri ja tölneri tähendamissõna näitel.

Mõlemad mehed elasid umbes samal ajal. Samal ajal oli variser õige mees. Ta palvetas pidevalt, paastus ja püüdis vältida patuste seltskonda. Seetõttu pidas variser end oma eluajal teistest targemaks ja paremaks. Tölner oli sissetungija, kogudes inimestelt makse. Selle eest vihkasid kõik teda tõeliselt. Mees mõistis seda ja lepitas pidevalt oma patte. Selle tulemusel anti tölnerile pärast tema surma andeks ja uhket variserit karistati. Seetõttu püüavad usklikud lunastada ka kõige väiksemaid patte ja paluvad andestust kõigilt oma lähedastelt.

Selle erilise päevaga on seotud palju traditsioone.

• Andestuse pühapäeval külastavad usklikud alati oma sugulaste haudu. Mõne inimese jaoks on see järjekordne viis surnutelt andestust paluda, teisele aga võimalus tellida liturgial surnute mälestamine.
• Juba iidsetest aegadest oli sellel päeval kombeks käia ka jumalateenistustel. Nüüd lähevad ka usklikud enne suurt paastu ühte pühapaika, et võtta armulauda ja tunnistada üles kõik oma patud. Traditsiooniliselt on noored esimesed, kes andestust paluvad.
• Varem oli suure tähtsusega traditsioon veeta pühapäeva õhtu kõige lähedasemate seltsis. Majapidamised kogunesid õhtul suure laua taha. Isa istus keskel. Kõik pereliikmed pöördusid omakorda tema poole ja rääkisid oma toime pandud halbadest tegudest. Ülestunnistuse lõpus palvetasid kõik lähedased koos, paludes Kõigevägevamalt andestust tehtud pattude ja üksteisele tekitatud solvangute eest. Tänapäeval on hea mõte ka sel päeval kokku saada.Eriti kui vanemad ja lapsed elavad teineteisest kaugel ja kohtuvad harva. Seega on neil võimalus südamest südamesse rääkida, olulisi teemasid arutada ja lihtsalt koos aega veeta.
• Kaasaegsed usklikud õnnitlevad pidulikul hommikul üksteist soojade sõnade, luuletuste ja temaatiliste postkaartidega. Kirik suhtub sellistesse rituaalidesse positiivselt.

Eraldi väärib märkimist, et andestuse pühapäev on Maslenitsa viimane päev. Sellega on seotud ka mitmed rituaalid. Vanasti oli kombeks talvega hüvastijätmist tormiliselt tähistada. Selle puhkuse stsenaarium koosnes lärmakatest mängudest, tantsudest, perekondlikest jalutuskäikudest ja kelgutamisest. Päeva lõpus põletati Maslenitsa kuju, mis oli valmistatud õlgedest ja tarbetutest kaltsudest. Nad tegid seda suure rahvahulgaga ühel küla või linna peaväljakul.

Nüüd, vastlapäeva seitsmendal päeval, toimub ka suur hulk lärmakaid üritusi.

Nüüd peavad usklikud, nagu palju sajandeid tagasi, andestuse pühapäeva oluliseks pühaks.

Sel päeval mängib olulist rolli siirus, millega inimene teiselt andestust palub. Sõnad, mida usklik sel päeval lausub, peavad tulema puhtast südamest.

Andestuse palumine on sel pühapäeval vajalik kõigile inimestele, kellega suhted tunduvad pingelised. Need võivad olla sõbrad, sugulased ja isegi kolleegid. Lisaks on sellel päeval kombeks paluda Jumalalt andestust. Lõppude lõpuks, kuidas inimesed ka ei pingutaks, teevad nad terve aasta jooksul siiski väiksemaid patte, kogevad kadedust ja viha.

Traditsiooni kohaselt suudlevad inimesed pärast kelleltki andestuse palumist kolm korda. Seetõttu nimetatakse seda pühapäeva ka "suudluspäevaks". Pärast mõlemale põsele suudlemist peate paluma oma kallimalt andestust.

Tavaliselt vastavad nad sellele fraasiga "Jumal andestab ja mina annan andeks".

Sellel päeval on väga oluline osata andestussõnu vastu võtta. Ka seda tuleb teha täie siirusega. Te ei tohiks kanda viha inimese vastu, kes tõesti soovib parandada ja parandada suhteid oma lähedastega. Keelduda andestamast inimesele, kes sellel pühal andestust palus, tähendab patu enda peale võtmist.

Andestuse pühapäev on päev, mida tasub pühendada lähedaste abistamisele. Inimesed jagavad võimalusel abivajajatele almust, aitavad kodutuid ja varjupaiga loomi. Sel ajal on eriti meeldiv teha häid tegusid.

Andestuse pühapäeval on usklikel lubatud lapsi ristida. Aga sel päeval ei saa abielluda. Seda on kõige parem teha pärast paastu.

Samal ajal, andestuse pühapäeval, saab paar allkirjastada. Kuid kõige parem on keelduda ka suurepärastest pidustustest. Lõppude lõpuks peaksid inimesed hilisel pärastlõunal hakkama valmistuma paastu jaoks.

Helge puhkus peaks olema inimese vaimse puhastuse algus, mis kestab lihavõttepühadeni. Nii erilisel päeval on võimatu pingutada. Usklikud ei tohi maja koristada ja pesu pesta. Saate valmistada toitu ja hoolitseda lemmikloomade eest.

Sellel päeval on tavaks serveerida lauale suur hulk erinevaid maiustusi. Õhtu tuleks veeta pere seltsis.Väga sageli kutsuvad usklikud lähedasi sõpru külla. Põhiroogade nimekiri, mida sel ajal lauas serveeritakse, on järgmine.

• Pannkoogid. Neid valmistatakse mitmesuguste täidistega suurtes kogustes. Perenaised hellitavad majapidamisi ja külalisi kaaviari, kodujuustu, kala või köögiviljadega pannkookidega. Neid serveeritakse või, mee ja hapukoorega. Pannkooke serveeritakse mitte ainult külalistele, vaid ka naabritele.

• Vareniki. Kõige sagedamini serveeritakse pelmeene kodujuustu või juustutäidisega.

• Munakuder. Paljudes peredes on tavaks pühade lõpus serveerida pidulauale tavalist munaputru. Reeglina on see viimane roog, mida külalised söövad. Seda seletatakse väga lihtsalt: pärast puhkuse lõppu algab suur paast, mille ajal usklikud ei saa süüa mune ja piimatooteid. Nüüd, kui sa lihtsa munapudruga kedagi ei üllata, võid lauale serveerida omlettirulle, munasufleed või muid sarnaseid roogasid.

Aga liha ei saa süüa andestuse pühapäeval, nagu eelmisel 6 päeval nädalas. Tavaliselt asendatakse see rammusate ja maitsvate kalaroogadega. Tihti leiab pidulaualt ka praetud ristikuid, haugi, kalakooke ja isegi kalasuppi.

Traditsiooniliselt on õhtul lubatud vaid paar klaasi punast veini.

Vastlanädala viimase päevaga on seotud suur hulk huvitavaid uskumusi. Paljud neist on aktuaalsed tänapäevani.

• Andestuse pühapäeva kuulsaim märk on seotud vanniga. Õhtul, nädalavahetuse lõpus, on kombeks pesta ja aurutada, puhastades nii keha ja hinge.
• Pärast peresööki ei tohi nõusid ja toidujääke laualt eemaldada. Seda peetakse halvaks endeks.Sellel päeval kaeti pidulik laud linaga ja peale pandi lambanahk, pahupidi pööratud karusnahaga. Usuti, et see rituaal aitab säilitada rahu majas ja meelitada selle elanikele õnne.
• Varem oli palju loodusega seotud märke. Usuti, et kui andestuspühapäeval on päikesepaisteline ilm, siis on see ka lihavõttepühadel.
• Kui sel päeval paistis hoovis rohelist rohtu, võisid peremehed loota heale saagile.
• Meie esivanematel oli ka suur hulk märke, mis olid seotud lauas pakutava pearoa – pannkookidega. Näiteks usuti, et kui tüdrukul õnnestus kõik keedetud pannkoogid laiali jagada, ootab teda õnnelik abielu. Kui seda lühikese aja jooksul teha ei õnnestunud, ei tohiks ta sel aastal edukale abielule loota.
• Teine pannkookidega seotud märk aitas kindlaks teha, kes on tüdruku esimene laps. Kui esimene tema küpsetatud pannkook läks naisele, lootis tüdruk tütre sünniga; kui mees - poeg.
• Pannkookidest on sel päeval võimatu keelduda. See kehtib isegi nende kohta, kes on dieedil või kellele selline toit eriti ei meeldi. Inimesed usuvad, et andestuspühapäeva õhtul söödud pannkoogid annavad inimesele tervise.
• Pärast õhtusööki ei tohiks laual olla pannkooke. Neid peab kindlasti pere sööma. Arvatakse, et see aitab sugulasi koguda ja iga pereliikme õnnelikumaks muuta.
• Hukkunud omaste ja lähedaste austamiseks oli kombeks ööseks potid putru täis panna otse pliidi kõrvale.
• Kui pühapäeva hommikul laulsid tänaval linnud, ootas pererahvast rõõmusõnum.
• Inimesed pöörasid tähelepanu ka tänaval kohatud loomadele.Kui kutt majast lahkudes kohtas musta koera, usuti, et kuri ja “mustasuuga” noor daam langeb tema naisesse. Tüdrukule lubati selline loom brüneti naiseks.

Tüdrukud läksid aga ikkagi salaja nõidade juurde. Sel päeval said nad vastused anda olulisematele küsimustele. Lisaks kogunesid tüdrukud sageli seltskondadesse ja arvasid ise. Väga sageli tehti seda pannkookide küpsetamise käigus. Tüdrukud pöörasid tähelepanu järgmistele detailidele.

• Kui pannkoogil olid ühtlased servad, usuti, et tüdruk, kes seda küpsetas, on abielus õnnelik. Kui need osutusid ebaühtlaseks, oleks ta pidanud enne oma praeguse poiss-sõbraga abiellumist uuesti mõtlema.
• Pannkoogi suurte aukude arvu järgi ennustasid tüdrukud, mitu last neil tulevikus sünnib.
• Kui pannkoogid said ilusad ja punakad, tõotas see head tervist.
• Olulist rolli mängis ka pannkoogi paksus. Kui see oli õhuke, siis usuti, et terve järgmine aasta möödub kergelt.
• Tüdrukud arvasid pannilt ka ära, millel nad pidupäevaks hõrgutisi valmistasid. Pärast keetmist pandi selle alla veidi põhku. Usuti, et kui sel hetkel pannile astuda, on kuiva rohu sahinal ja kriuksul kuulda tulevase abikaasa nime.

Andestuse pühapäev on paljude inimeste jaoks tähtis päev. Kõigist varjatud pahandustest lahti laskmisel ja neile teistele andeks andes hakkab ju inimene end kergemini tundma.