Kuidas võõrsõnu pähe õppida?

Võõrkeele õppimine on põnev protsess. Kaasaegses reaalsuses on teiste keelte oskus paljude jaoks professionaalne vajadus. Keegi, kes ei oska keelt, tunneb end välismaa kuurordis ebamugavalt, keegi ihkab suhtlusvõrgustikes välismaalastega suhelda, keegi teeb tihedat koostööd välismaiste ettevõtete esindajatega. Kuid kõik on võrdselt sama probleemi ees – kuidas rohkem võõrsõnu kiiremini meelde jätta.

Eksperdid soovitavad võõrsõnu erinevate meetodite abil pähe õppida.

Teisisõnu, ühtede jaoks domineerib assotsiatiivne meeldejätmine, teised saavad kiiresti meelde jätta vaid piltlikult, teised aga taktiilselt. Pärast seda, kui olete end ühes või teises rühmas tuvastanud, valige meetod, mille abil saate võõrfraase paremini meelde jätta.

Meeldejätmise mehhanismid on järgmised.

• Mehaaniline. Uus sõna tuleb vihikusse üles kirjutada nii mitu korda kui vaja, et see kindlalt mällu kinnituks. See meetod sobib isegi jaapani ja hiina tähemärkide jaoks, ingliskeelsetest sõnadest rääkimata.
• Yartsevi meetod. See meetod kannab mitme võõrkeeleõpiku autori nime. Tema idee on selline – märkmikuleht tuleks jagada mitmeks veerguks. Seal peaksite kirjutama sõna, selle tõlke, samuti sünonüümid, antonüümid, näited kõnes. Aeg-ajalt soovitab teadlane seda lehte lihtsalt sirvida, midagi pähe õppimata. Efektiivsus on seletatav sellega, et te ei peatu mõttel iga hinna eest sõnade õppimiseks teatud kuupäevaks, vaid loete läbimõeldult ja hoolikalt.
• Visuaalne. Meetod neile, kes eelistavad probleemile loomingulist lähenemist. Peaksite lõikama hunniku väikseid paberitükke (kirjatarvete poest saate osta terve ploki mitmevärvilisi väikeseid lehti). Ühel küljel kirjutame fraasi, teisele - tõlke. Sorteerime kaardid ringis, paneme kõrvale need sõnad, mis on juba meelde jäänud, kuid mõnikord tagastame need “tekki”, et käsitletud materjali korrata.
• Kahekordne visualiseerimine. Teine võimalus neile, kes mäletavad nähtut paremini kui kuuldut. Voldi paberitükk pooleks. Kirjutage ühele poole võõrsõna ja teisele poole tõlge. Esmalt kasutage lahtivolditud paberit, seejärel keerake see lahti ainult siis, kui teil on vaja ennast aidata või kontrollida.
• Assotsiatiivne. Kleepige külmiku nimi vajalikus keeles paberile riputada peegli külge veel üks tükk võõrkeelse objekti tähistava sõnaga jne.
• Kuuldav. Lülitage salvestus sisse uute sõnadega, mille esitab teadustaja ja korrake pärast teda. Tavaliselt on selliste plaatidega kaasas mõni võõrkeeleõpik, aga kui mitte, siis on neid lihtne internetist eraldi leida.

Protsessi optimeerimiseks on mitu võimalust.

• Rühmitage sõnad tähenduse järgi. Näiteks peate õppima sõna "soojus". Kirjutage üles "külm" ja ka "kuum" ja "jahe". Nii on neid lihtsam meeles pidada.
• Rühmitage sõnad grammatiliste tunnuste järgi. Näiteks esmalt on nimisõnad naissoost, seejärel meessoost. Tegusõnu saab rühmitada lõputüübi järgi. Seotud sõnu on alati lihtsam meelde jätta.
• Rühmitage sõnad lauseteks. Isegi kui neil on kõige petlikum tähendus. Jagage 50 sõna, mida soovite õppida, 10 selliseks lauseks.
• Rühmitage samad tüvisõnad. Samuti aitab see mul uusi sõnu tavapärasest kiiremini meelde jätta.

See reegel ei kehti ainult siis, kui õpid võõrkeelt. Soovitatav on rakendada kõiki uusi teadmisi. Mis puudutab võõrkeelt, siis siin töötab see nii. Olete õppinud kümnest sõnast koosneva ahela. Korrake seda kümne minuti pärast, siis tunni pärast, siis 12 tunni pärast, päeva pärast, kolme, nädala, kahe, kuu, kahe ja nii edasi. See tagab pikaajalise keelelise mälu treenimise.

Väga levinud meetod uute sõnade õppimiseks. Selle tähendus on see, et iga sõna jaoks peate leidma pildi, mis on nii elav, et te lihtsalt ei saa seda unustada.

Näiteks türgi keeles kõlab “klaas” nagu “segadus” ja erilist kujutlusvõimet pole vaja. Türgis tehakse sel teemal isegi nalja – "Ümberringi on jama." Niisiis, kuidas sa ütled türgi keeles "glass"? Näete, supermälu pole selleks üldse vaja.

Saate alati välja mõelda oma viisi endale sobiva keele õppimiseks ja võib-olla saate hiljem ainulaadse tehnika autoriks.

Vaadake võõrkeelseid filme, kuulake raadiot ja laule, lugege selles keeles ajakirjandust ja raamatuid. Kui võimalik, suhelda emakeelena kõnelejatega.

Kui lihtne on ingliskeelseid sõnu pähe õppida, vaata videost.