Ärisuhtluse eetika ja põhireeglid

Ärisuhtlus on inimestevahelise suhtluse viis nende äritegevuse või tööülesannete täitmise käigus. See tähendab, et see on teatud tüüpi suhtlus, mis on seotud toote tootmise või teenuse osutamise protsessiga ja ei ole seotud inimestevaheliste isiklike või sotsiaalsete suhetega.

Tsiviliseeritud ärisuhtlus on üles ehitatud sellele, et selles osalejad järgivad teatud kirjutamata reegleid ja norme, mis aitavad kaasa osapoolte seatud eesmärkide saavutamisele ja nendevaheliste heade ärisuhete hoidmisele, mis on vajalikud edasiseks vastastikku kasulikuks suhtluseks.

Peamine erinevus ärisuhete ja teiste vahel on nende reguleerimine. See eeldab teatud piiride olemasolu suhetes, mille määravad kultuuritraditsioonid, universaalsed moraaliprintsiibid ja kutse-eetika nõuded.

Ärisuhtluse eetika on üks üldise eetika komponente, millel on kõik viimase tunnused. Üldises mõttes võib seda kontseptsiooni vaadelda kui ideede portfelli moraali, selle normide ja reeglite kohta, mis juhivad inimesi tootmistegevuse käigus üksteisega suhetes.

Ärieetika peamised põhimõtted on järgmised:

• soodustuste saamine ärisuhetes osalejate maksimaalse arvu järgi;
• kõikidele suhtes osalejatele võrdse juurdepääsu tagamine ärisuhte objektile.

Ärisuhtluses on alati väga terav vastuolu eetiliste standardite ja ettevõtlustegevuse olemuse vahel, mida ärimehed erineval viisil lahendavad. Igal juhul taandub see otsus ühele peamistest seisukohtadest:

• Utilitarismi pragmaatilise positsiooni või printsiibi olemus seisneb selles, et eetika ja äri on kokkusobimatud mõisted. Peaasi on saavutada mis tahes vahenditega maksimaalsed kasuminäitajad. Sellest seisukohast kinni pidavad ettevõtjad püüavad vältida rääkimist moraalist, sotsiaalsetest kohustustest ja eetilistest standarditest.
• Tsiviliseeritud positsioon ehk moraalse imperatiivi printsiip põhineb asjaolul, et just eetika võib aidata maksimeerida kasumit, laiendada või tugevdada ärikontakte, juurutada ja tugevdada ühiskonnas tervikuna eetilisi käitumisreegleid, mis ei saa muud, kui aidata kaasa ettevõtluse edasine õitseng.

Ärieetika kasutab tänapäeval teadmisi erinevatest valdkondadest (eetika, psühholoogia, teaduslik töökorraldus).

Etiketil on mitu peamist ülesannet:

• Teatud kehtestatud käitumisstandardite olemasolu ja nende järgimise vajadus lihtsustavad suhtlemisprotseduuri nii teiste organisatsioonidega kui ka tööjõu sees, kuna üldtunnustatud mudelite järgi on palju kiirem ja lihtsam töötada. Vastavalt ärietiketile kujutavad suhtluses osalejad täpselt ette, mida üksteiselt oodata võib.
• Etikett aitab kaasa normaalsete suhete hoidmisele organisatsiooni väliskeskkonna esindajatega, aga ka töökeskkonna loomisele meeskonnas.
• Samuti toetab see iga suhtluses osaleja moraalset mugavust. Inimese elus on vaimne stabiilsus sageli olulisem kui füüsiline mugavus. Tööalaste suhete reeglite olemasolu aitab kaasa inimese tööga rahulolule.

Ärietiketi aluspõhimõtted põhinevad sellel, et otsuse tegemisel tuleks jälgida, et tegevuspiirid oleksid ühendatud teiste suhtluses osalejate moraalsete väärtustega ja neid saaks kooskõlastada nende huvidega. Samas peaks koordineerimisel olema moraalselt põhjendatud eesmärk, mille saavutamiseks tuleks kasutada ainult eetiliselt sobivaid vahendeid.

On mitmeid põhiprintsiipe:

• Interpersonaalsus. Igasugune suhtlus, sealhulgas äri, toimub inimeste vahel nende isikuomadustega.Ja hoolimata asjaolust, et nendevaheline suhtlus on professionaalse suunitlusega, mõjutab inimestevaheline suhtumine suhtlemisprotsessi.
• Järjepidevus. Selle põhimõtte olemus seisneb suhtluses osalejate pideva kontakti algatamises, kui nad on üksteise silmapiiril. Lähtudes sellest, et inimesed suhtlevad nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt, jagavad nad omavahel pidevalt teatud informatsiooni, millele iga suhtluses osaleja omistab oma tähenduse ja teeb sellest omad järeldused.
• Eesmärgipärasus. Igal suhtlusel on konkreetne eesmärk või mitu eesmärki. Siiski võivad need olla otsesed ja kaudsed. Publikuga rääkides on kõnelejal selge eesmärk edastada publikule teatud materjal ja kaudne eesmärk – näiteks demonstreerida publikule oma tähelepanuväärset intelligentsust ja sõnaosust.
• Mitmemõõtmelisus. See põhimõte eeldab, et ärisuhetes ei toimu ainult teabevahetus, vaid ka pooltevaheliste suhete reguleerimine. See tähendab, et professionaalses suhtluses edastavad selle osalejad üksteisele oma emotsionaalset suhtumist, mis toimib nende ärisidemete regulaatorina.

Eeltoodud ülesannetest ja ärieetika põhimõtetest lähtuvalt on võimalik sõnastada kutse-eetika reeglid, mis on ühtviisi vajalikud nii kollektiivi tavatöötajatele kui ka ettevõtte juhile või omanikule.

Need on üks peamisi tööriistu edu saavutamiseks erialal või ettevõttes:

• Täpsus ja täpsus. Professionaalse või ärisuhte osana peaksite püüdma mitte kunagi hiljaks jääda tööle, koosolekule või ärikohtumisele. Lõppude lõpuks väheneb kiiresti austus ja usaldus inimese vastu, kes hoiab ennast kogu aeg ootamas ja samal ajal raiskab teiste inimeste aega. Teiste selline omadus räägib suutmatusest kohaneda tänapäevase elurütmiga, ebakindlusest. Samuti on oluline väärtustada teiste aega ja mitte võtta seda ilma nende loata tarbetuteks vestlusteks.
• Tõhus tööruumi korraldus. Töökoht oskab oma omanikust kõnekalt rääkida. Selge see, et kui seda korras hoida, võib sama öelda ka inimese mõtete kohta. Lisaks säästab see oluliselt tööaega. Lõppude lõpuks võib õige dokumendi leidmine paberitest pungil töölaual võtta palju aega.
• Viisakas suhtlemine ja austus teiste vastu. Ärisuhetes on oluline austada ja püüda mõista vestluskaaslast, osata end tema asemele panna ja vaadata olukorda läbi tema silmade. Lubamatud on solvangud ja alandamine professionaalses sfääris, samuti karjumine, "tugevad" väljendid ja ebaviisakus. Peate suutma tegutseda mitte ainult enda huvides. Samas ei tohiks üles näidata liigset altruismi.Selline käitumine võib viidata liigsele pehmusele.

• Olukorrale vastav välimus. Peaksite alati meeles pidama, et välimus on ärisuhtluse oluline komponent. Pildil pole peamine mitte kallite atribuutide olemasolu, vaid puhtus ja täpsus. Kui kontoris võetakse vastu teatud riietumisstiil, siis on parem sellest kinni pidada, et mitte tekitada enda suhtes negatiivset suhtumist nii juhtkonna kui ka kolleegide poolt.
• Töömeeleolu. Kui töötaja on tulemusele orienteeritud, siis on sellel positiivne mõju nii tema karjäärile kui ka ettevõtte efektiivsusele. "Libeda" suhtumine ei ärata kunagi usaldust. Selliste töötajatega on ettevõttel vaevalt loota oma eesmärke saavutada.
• Vaoshoitud žestid. Ärge unustage isiklikku ruumi. Ärietikett ei aktsepteeri suhtlemisel osalejate vahel puutetundlikke kontakte. Suudlemine ja puudutamine ei ole lubatud. Ainus, mis toimuda saab, on käepigistus. Samuti tasub minimeerida erinevaid žeste ja näoilmeid, sest need võivad kergesti määrata vihjeid või ebakindlust. Selg peaks olema sirge, pilk peaks olema kindel ja liigutused selged.

• Reeglid kõigile. Ärietikett on kõigile, nii meestele kui naistele, ühesugune. Ärinaine võib ka vestluskaaslasega kätt suruda. Samal ajal ei saa ta flirtida, heita ühemõttelisi pilke ega mängida vempe. Ärisuhtes osaleja iseloomu tunnuseid ei tohiks avalikustada. Rangus ja vaoshoitus on põhireeglid, mida tuleks töökeskkonnas järgida.
• Hierarhia. Ärisuhtluses ei tule esiplaanile sugu, vaid hierarhia põhimõte. See tähendab, et töötaja staatuse määrab tema koht karjääriredelil. Alluvuse järgimine on ärisuhetes üks olulisemaid reegleid.
• Meeskonnasisesed suhted. Ettevõtte seatud eesmärkide saavutamine on võimatu ilma tõhusa meeskonnata. Hea meeskond on üles ehitatud selle liikmete õigele suhtlusele (võrdsed suhted, "lemmikute" ja "ohvrite" puudumine, isiklike suhete lubamatus).

• Konfidentsiaalsus. Töötajad peavad suutma hoida konfidentsiaalset infot, ametisaladust, mitte rääkida asjade seisust ettevõttes, jälgida isikuandmete kaitset.
• Äritoon kirjades. Ettevõtte nimel või vastusena mis tahes dokumendile saadetav kirjavahetus peab järgima ärikirjavahetuse reegleid.

Traditsioonilises ühiskonnas seoses ärietiketi väärtuste ja normidega organisatsioonis Inimese käitumist on mitut tüüpi:

• "Distsiplineeritud" - organisatsioonile pühendunud töötaja, kes aktsepteerib täielikult selles vastu võetud käitumisnorme ja käitub nii, et see ei tekitaks huvide konflikti (enda ja ettevõttes).
• "kohanemisvõimeline" - töötaja, kes käitub ettevõttes üldtunnustatud standardite kohaselt, kuid ei aktsepteeri selle väärtusi. Hoolimata asjaolust, et selline töötaja järgib reegleid, ei saa teda nimetada pühendunuks ja ettevõttele lojaalseks. Tema jaoks võib äärmuslikes tingimustes sooritada tegu, mis läheb vastuollu ettevõtte väärtustega.
• "Originaal" - töötaja tüüp, kes jagab ettevõtte väärtusi, kuid selles kehtestatud käitumisnormid on talle vastuvõetamatud. Sellega seoses võib sellisel inimesel tekkida konflikte juhtkonna ja kolleegidega. Sellise töötaja edukas kohanemine on võimalik ainult siis, kui ettevõte lubab tal erandkorras mitte järgida üldisi norme.
• "Mässaja" - töötaja, kellele on võõrad nii organisatsioonis kehtestatud väärtused kui ka reeglid. Hoiatustest hoolimata murrab ta barjääre ja põrkub pidevalt teistega hierarhia kõigil tasanditel. Teatud mustritest kinnipidamise vajadust tajub ta negatiivselt. Selle põhjuseks võib olla soovimatus mõista ettevõtte normide ja väärtuste olulisust ning selleks vajalike oskuste puudumine.

Suhtlemisomadused, mis tulenevad ametiülesannetest või ärilisest vajadusest, sõltuvad sellest, millisel tasemel või milliste juhtimishierarhia tasandite vahel see toimub. Vaatleme iga interaktsiooni tüüpi eraldi.

Eetiliste reeglite põhisisu alluva ja juhi vahelises suhtluses taandatakse mõned esiletõstmised:

• Alluv peaks oma käitumisega aitama kaasa mugava psühholoogilise õhkkonna säilitamisele meeskonnas ja aitama selles oma ülemust.
• Alluva katset juhtida ülemust loetakse hierarhia põhimõtte mittejärgimise ja lugupidamatuse ilminguks. Alluval on õigus avaldada oma arvamust juhile, kuid õiges vormis ja tema positsiooni arvestades.
• Kategooriline toon juhtkonnaga suhtlemisel ei ole lubatud.
• Pea pea poole pöördumist peetakse vastuvõetamatuks.

Vertikaalses suunas ülalt alla suhete kategooria tunnused määratakse kindlaks reegliga: suhted alluvatega tuleb luua nii, nagu soovite, et suhted juhiga välja näeksid.

Juht peab:

• püüdma luua ühtset meeskonda, kes püüab saavutada ühiseid eesmärke;
• selgitada välja kutsetegevuse käigus tekkivate raskuste põhjused;
• juhtida alluvate tähelepanu juhtkonna korraldustele, mida nad ei ole täitnud;
• hinnata oma alluvate teeneid;
• usalda oma alluvaid;
• tunnista oma vigu;
• Kohtle kõiki töötajaid võrdselt.

Haldur ei saa:

• kritiseerida töötaja isiksust;
• teha kommentaare teiste alluvate ees;
• näita töötajatele, et juht ei kontrolli olukorda.

Etiketireeglite olemus suhete suunamisel horisontaalselt seisneb empaatiaprintsiibi järgimises ehk enda kolleegina esitlemises.

Siin on mõned näited etiketireeglitest töötaja ja töötaja tasandil:

• kutsuge kolleege nimepidi, sest tee sõbralike suhete loomiseni käib inimese nime kaudu;
• naerata ja näidata kolleegide suhtes sõbralikku suhtumist;
• proovige kuulata kolleege, mitte ainult iseennast;
• kohtlema iga töötajat üksikisikuna;
• kohtlema kolleege võimalikult erapooletult;
• püüdke ühiste ülesannete täitmisel vastutust jagada;
• ära anna ebareaalseid lubadusi.

Lisateavet kõige olulisemate ärisuhtlusoskuste kohta leiate järgmisest videost.