Miks nad vana-aastaõhtul jõulupuu püsti panevad?

Uusaasta on üks täiskasvanute ja laste lemmikpühi. Lisaks maitsvatele roogadele ja kingitustele on kõige märkimisväärsem sündmus jõulukuuse paigaldamine. Uusaasta puu on paigutatud mitte ainult linna keskväljakule, vaid ka igasse majja. Olenemata tema välimusest armastavad ja austavad kõik uusaasta ilu, tantsitakse tema ümber ringtantse ja pannakse talle alla kingitusi. Hoolimata asjaolust, et uusaastapuu on meie jaoks traditsiooniline ja tuttav sümbol, ei olnud see alati nii.

Kaasaegsed inimesed peavad oma esivanemate traditsioone iseenesestmõistetavaks ning kõik ei tea nende juuri ja ajalugu. Uut aastat hakati lugema Jeesuse Kristuse beebi sünnist, kuna see sündmus oli inimestele märkimisväärne ja suurepärane. Kõigil tänapäevani säilinud sümbolitel ja uskumustel on oma põhjendus, mida tasub teada. Isegi selline pealtnäha lihtne küsimus, miks inimesed vana-aastaõhtul jõulupuu püsti panevad, võib paljusid üllatada.

Koduse jõulukuuse püstitamise traditsiooni ajalugu on pärit Jeesuse sündimise ajast. Usutakse, et beebi sünni auks ei tulnud peole mitte ainult inimesed, vaid ka kõik elusolendid.Kõik tahtsid last õnnitleda, kuid ainult üks puu, mis oli kaugele jõudnud, kõhkles sisenemast ja jäi koopasse, kus laps oli. Puud uurisid sellise käitumise põhjuse kohta ja jõulupuu selgitas, et tal pole ei ilusaid lehti, ei lõhnavaid õisi ega mahlaseid vilju, tal pole millegagi beebile muljet avaldada ega midagi talle kingituseks tuua.

Selline hoolitsus ja tagasihoidlikkus hämmastas puid, rohtu ja elusolendeid ning nad tegid jõulupuule mitmesuguseid kingitusi, kaunistades seda ja muutes seda ning alles sellisel kujul otsustas ta minna Jeesuse Kristuse juurde. Legend räägib, et poiss ulatas nii ilusat puud nähes tema poole ja sel hetkel süttis tema peas Petlemma täht. Just see jõulupuu välimus sai uue aasta sümboliks. Teise uskumuse järgi olid kuuse ümberkujunemise põhjuseks inglid, kes nägid jõulukuuse soovi beebit tervitada, kuid oma tagasihoidlikkuse tõttu oli neil piinlik seda teha. Inglid kinkisid igihaljale puule kaunistused ja tuled, mis muutsid kuuse ning ta astus rõõmsalt Kristuse juurde tema sünnipäeval.

Teiseks variandiks, kus saime jõulukuuse püstitamise traditsiooni, võib pidada Saksa püha Sylvesteriks, millest sai aastavahetuse eellane. Sakslased kogunesid peredesse, valmistasid suure hulga roogasid, koristasid ja kaunistasid maja.

Teine uskumus ütleb, et ajal, mil paganlus hakkas hääbuma, otsustas monarh Bonifatius sellega täielikult hüvasti jätta, raiudes maha sakslastele toona püha puu – tamme.Kui see tamm kukkus, murdus, purustas ja kahjustas see paljusid puid ümberringi ning ainult üks puu jäi ellu ja sai seetõttu uue kristliku usu sümboliks.

Mõned usuvad, et tänu saksa reformaatorile Martin Lutherile 16. sajandil tekkis traditsioon tuua uusaastaööl kuusk majja ja kaunistada. Just tema hakkas sellist rituaali läbi viima, mida teised hiljem märkisid. Kaasaegsed inimesed kaunistavad jõulupuu selleks, et kaunistada maja, muuta see pidulikuks ja ilusaks, anda lastele õnne ja luua majas uusaasta õhkkond.

Vana-Saksamaal olid inimesed väga usklikud ning kummardasid jumalaid ja vaime, mistõttu rõõmustasid nad neid aeg-ajalt kingitustega. Inimesed uskusid, et okaspuud on maailmadevahelised juhid, seetõttu viidi rituaale enamasti läbi metsas. Sakslased kaunistasid puu paelte ja ilusate asjadega, riputasid metsavaimu rahustamiseks ja järgmiseks aastaks õnneliku ja mugava elu tagamiseks üles maiustusi. Olid rituaalid ja traditsioonid, mille järgi kuuse ehtimine toimus. Nüüd seostatakse uusaasta puu eranditult puhkuse endaga ja paljud isegi ei kahtlusta selle püha tähendust. Kui varem toimus vastlapäev metsas, siis nüüd võetakse jõulupuu maha ja seatakse üles kodus, kogudes pühadeks sugulasi ja sõpru. Kaasaegsed inimesed tähistavad uue kalendriaasta saabumist, esitavad soove, tähistavad ja lõbutsevad südamest.

Kunagine religioosne ja veidi müstiline vaimude kummardamise riitus sai tänapäevase püha peamiseks allikaks, mida tähistatakse kõikjal maailmas. Hoolimata asjaolust, et jõulupuu paigaldamise traditsioon sai alguse Saksamaalt, saavutas see kiiresti populaarsuse ja nüüd pannakse peaaegu igasse majja uusaastaööl kuuse- või männipuu, kaunistatakse see tulede, vihma, mänguasjade ja maiustustega ning pane tähte peale.

Uusaasta jõulupuu püstitamise traditsioon on venelastel olnud Peeter I ajast, kes tuli välja ideega tähistada Venemaal samu pühi, mis toona Euroopas. Just tänu sellele valitsejale nihutati uue aasta tähistamist ja seda hakati tähistama mitte 1. septembril, vaid 1. jaanuaril. Peeter I püüdis juurutada ka jõulupuu kaunistuseks püstitamise kommet, kuid tol ajal inimesed seda uuendust ei aktsepteerinud, kuna okaspuid kasutati matusel.

Nikolai I naine andis uusaasta traditsioonidele uue elu: ta hakkas jõuludeks ja aastavahetuseks maja kaunistama mänguasjade ja muude ilusate asjadega. Just neil aegadel ilmus ruumidesse jõulupuu, mis on nüüdseks kinnistunud uusaasta sümbolina. Alexandra Fedorovna oli sünnilt sakslane, seetõttu nägi ta lapsepõlvest saati uueks aastaks majas kuusepuud ja pärast abiellumist kandis ta selle traditsiooni üle Venemaale.

Uusaasta okaspuu ilmumine kohtu ette äratas huvi ja elevust ning mõne aasta pärast oli igal tavalisel inimesel uusaastaks jõulupuu. Puhkuse sümbolit oli tavaks kaunistada klaasist mänguasjade ja maiustustega.. Nüüd on need suures osas asendunud plastikust mänguasjadega, millel on sama ilus välimus, kuid suurem praktilisus ja vastupidavus.

Lisaks mänguasjadele kaunistavad tänapäeva inimesed uusaasta kaunitari vanikutega, mis teeb ta pimedal ajal eriti kauniks. Traditsioon aastavahetuseks kuuse püsti panna tuli Saksamaalt ja päris pika tee läbinuna juurdus kõigis maailma riikides, neid ühendades ja rallides.

Kuigi selle traditsiooni tekkimise põhjus oli religioosne ja seda õhutas usk vaimudesse, kujunes see lõpuks ilusaks, lärmakaks, rõõmsaks puhkuseks, mis meeldib nii täiskasvanutele kui ka lastele, võimaldades teil kõik unustada. hetk ja sukelduge muinasjuttu. Kuusk ise on puhkuse sümbol ja pole vahet, kas see on elus või kunstlik, peaasi, et majas valitseks pidulik õhkkond.

Revolutsioonijärgsel ajastul üritas Nõukogude valitsus uue aasta tähistamist ära jätta, kuid inimeste armastus selle tähistamise vastu oli nii tugev, et eelmise sajandi 30ndatel viidi kõik oma kohale tagasi ja nüüd ei ohusta seda enam miski. . Peeter I ajast saadik lasti aastavahetuse ajal rakette ja ilutulestikke, mida tehakse tänaseni. Aastavahetusel igas linnas pärast kella 12 valgustab taevast särav ja ilus ilutulestik ning siseruumides võib näha säraküünlaid. Need atribuudid on endiselt muutumatud ja armastatud, muutes uusaasta eriliseks puhkuseks.

Juba iidsetest aegadest on jõulupuu vaimude rõõmuks riietatud, samal eesmärgil toodi see koju, kuid nüüd on see puu talisman ja imelise uusaastapüha kuulutaja. Erinevatel aegadel kaunistati jõulupuud väga erinevate esemetega.

• Pähklid, puuviljad ja kõik, mida praegusel aastaajal leida võis. Originaalse ja atraktiivse välimuse andmiseks kaunistati käepärast olev materjal heleda paberi ja ümbristega, mis nägid välja suurejoonelised ja pidulikud.
• Papist välja lõigatud looma- ja inimestefiguurid, aga ka maiuspala ja kõik, mis pühade teemaga kokku sobib. Pabermänguasjad olid kaunilt maalitud ja paeltega kaunistatud. Jõulupuu ülaossa hakkasid nad asetama Petlemma tähte.
• Klaasist mänguasjad, mida hakati valmistama klaasipuhujate poolt, algul eritellimusel, hiljem üldtarbena. Traditsioonilised jõulukaunistused olid erineva värvi, suuruse ja mustriga klaaskuulid.
• Nõukogude Liidu ajal sai moes kasutada ordenitena sõdureid, astronaute ja langevarjureid. Jõulupuule hakati riputama väikeste pirnidega vanikuid, mis värviti eri värvi või kaeti mitmevärviliste plastfiguuridega. Petlemma täht asendati punase viieharulise krooniga.
• Nüüd müügist leiate laias valikus mänguasju igale maitsele. - nii käsitööna kui ka tehases valmistatud tooteid, mida toodetakse tohututes kogustes. Ereda lisandina hakati kasutama LED-vanikuid, milles on suur hulk pisikesi pirne, mis võivad erinevates režiimides vilkuda, mis näeb väga kena välja.

Traditsioonid on muutlikud – ühed tekivad, teised kaovad, aga osad lähevad põlvest põlve, muutudes vaid veidi. Jõulupuu kasutamine aastavahetuse sümbolina on odav, lihtne ja tõhus lahendus, mis võimaldas meil luua pidulikkuse tunde, piduliku programmi pidamise koha ja kuvandi, millega uusaasta seostub peaaegu kõigiga.

Miks nad vana-aastaõhtul jõulupuu püsti panid, vaata järgmisest videost.