Kõik depressioonis inimeste kohta

On inimesi, kes pole alati kõigega rahul. Neile ei meeldi lõbutseda ja kõigis teiste inimeste ettevõtmistes näevad nad ainult negatiivseid külgi. Sellised inimesed kardavad alati kõike. Seetõttu ei saa nad oma teadvust täielikult lõdvestada. Seetõttu ei pea nende psüühika ühel ilusal hetkel sellistele koormustele vastu ja nad langevad masendusse. Vaatleme seda küsimust üksikasjalikumalt.

Depressioonis inimene paistab inimeste seas alati silma. Teda reedavad järgmised sümptomid: ta on endassetõmbunud ja äärmiselt ettevaatlik. Ja ta on selline, sest näeb ümbritsevat maailma ainult mustades värvides. Tema teadvuse rõhutamine on suunatud mõne halva sündmuse ootusele. Ja see tähendab, et selline subjekt ei oota elult midagi head.

Depressiooni piiril eksisteerimine on iseloomulik inimese depressiivse-kurva psühhotüübile. Selle olemuse keskmes on nõrk närvisüsteem. Kui selline inimene kaotab millestki olulise, hakkab meeleseisund halvenema.

Depressiivse inimese välimus koosneb hallidest toonidest. Ta ei aktsepteeri välimuselt ühtegi erksat värvi ja kaunistust. Ta teeb seda selleks, et mitte näidata teistele oma kergemeelsust. Depressioonis inimese meeleseisund sunnib teda pidevalt olema naeruväärsete ideede maailmas. Seetõttu on igapäevaprobleemid talle võõrad.

Enamasti tahavad sellised inimesed, et keegi võtaks nende üle patrooni või haletseks. Üldiselt ei suuda inimesed, kes on pidevas kurbuses, õigesti mõelda. Miks? Nad peavad end süüdi kõiges, mis nendega või nende lähedastega juhtus.

Inimesed, kes sellele psühhotüübile sobivad, võivad kannatada ka maniakaal-depressiivsete seisundite all. Seda häiret peetakse tõsiseks. Seda iseloomustab perioodiline sümptomite muutumine, nagu agitatsioon, eufooria ja sügav depressioon. Mõnikord asendatakse manifestatsioonid remissioonidega. Siis hakkavad kõik arvama, et täielik tervenemine on saabunud. See aga nii ei ole. Ilma spetsiaalsete meetoditeta on haigus võimatu ravida.

See häire moodustub enamikul juhtudel inimestel, kes on ületanud 30-aastase künnise. Kes veel võib ülalkirjeldatud seisundit kogeda? Inimestel, keda iseloomustab melanhoolia, statotüümne. Nende käitumises on täheldatud ka skisoid-emotsionaalset ebastabiilsust. Sest nende nägemus oma "minast" on negatiivne.

Nagu varem mainitud, võib haiguse moodustumine tekkida eelsoodumuse tõttu.Enamasti kutsuvad vaimuhaiguse teket esile aga mitmed asjad ja sotsiaalsed hoiakud. Selle probleemi mõistmiseks peate siiski tutvuma järgmise teabega.

Igal inimesel on arengu alged. Laps ja tema pere moodustavad omamoodi sümbioosi. See mõjutab kindlasti lapse arengut. Kui kasvatus ja suhted peres olid valed, siis võib lapsel vanemas eas tekkida depressioon. Vaatame, miks see juhtub.

1. Kui laps oli vanemate poolt pidevalt ära tõrjutud, siis kujundas ta järk-järgult enda suhtes negatiivse hoiaku. Kui täiskasvanud ei pööra lapsele tähelepanu, hakkab talle tunduma, et kõiki tema tegevusi ei tehta nii, nagu peaks. Tasapisi siseneb see teadvus kindlalt inimese ellu ja nii kujuneb välja depressiivne isiksustüüp.
2. Kui vanemad kogu aeg lapse eest hoolitsesid ja ära hellitaksid, siis selliste tegudega kustutasid nad tema iseseisvuse arengu. Pärast sellise subjekti täisealiseks saamist ei suuda ta iseseisvalt olulisi otsuseid langetada. Selline inimene vajab alati kellegi eestkostet. Ja kui ta seda väljastpoolt kätte ei saa, tunneb ta end ebakindlalt. Ja siis langeb ta masendusse.

Armastus või mõni muu lähedane suhe on depressioonis inimese jaoks peaaegu kõige olulisem elamise motiiv. Kui tuim subjekt ei saa suhtest täit kasu, fikseerib ta selle probleemi.

Depressioonile kalduvad inimesed püüdlevad alati väga usaldusliku suhte poole. Nad püüavad oma partnerit kontrolli alla võtta.Kui sellises ebanormaalses ühenduses tekib mingisugune distantseerumine, siis hakkab depressioonis inimene kogema kaotusehirmu. Selle tulemusena saabub meeleheide, millest saab viimane piisk negatiivse häire tekkimisel.

Düstüümiale kalduvad inimesed püüavad kogu aeg oma agressiivsust maha suruda. Nende armastuse taga peitub nn depressiivne agressioon: kaebused, palved. Üldiselt ei saa sellised inimesed isegi aru, et nad teevad valesti.

Depressiivsetel inimestel on pessimistlik mõtteviis. Nende iseloom on enamikul juhtudel melanhoolne. Käitumises on märke enese alandamisest. Mõelgem üksikasjalikumalt, kuidas depressiivne "mina" erineb õigest "minast".

• Depressiooniga inimesed on kindlalt veendunud, et nad ei vääri ümbritsevate inimeste austust ega armastust.
• Nad käituvad vaoshoitult, kuna tunnevad alati, et võivad teistele inimestele ohtlikud olla.
• Selliseid isikuid pole raske tuvastada. Nad hädaldavad pidevalt omaenda halbade kalduvuste ja iseloomu üle.
• Nende käitumine jääb üsna kummaliseks, kuna depressiivse hoiakuga inimesed kardavad väga, et kõik näevad nende halbu jooni. Siis toimub ühiskonna täielik tagasilükkamine.
• Depressiivse meeleolu tunnused avalduvad siis, kui inimene püüab oma kujuteldava süütunde tõttu aidata kõiki enda ümber. Sellised tegevused võimaldavad teil luua illusiooni eneseaustusest ja seeläbi vältida halba vaimset suhtumist.
• Destruktiivse seisundi tõttu näivad depressiivsete kalduvustega inimesed olevat väga haavatavad. Nad näitavad oma kaitsetust kogu oma välimusega.
• Depressioonis inimesed kogevad ka helli tundeid lähedaste vastu. Nad tunduvad neile väga nõrgad ja haavatavad. Seetõttu püüavad rõõmutud subjektid võtta kallite inimeste elu oma hoole ja kontrolli alla.

Depressiooniga inimestel on teiste inimestega erinevad suhted. Rõhutud seisunditele kalduv inimene on vormimata isiksus, mida eristab madal enesehinnang ja usk õiglusesse.

Seetõttu on neil inimestel kalduvus suhetes ohverdada. Sageli idealiseeritakse valitud partnerit. Selle tulemusena muutub patoloogiliselt kurb inimene oma tunnete pantvangiks.

Ühest küljest närib depressioonis inimest realiseerimata agressioon. See on suunatud sissepoole ja toob seetõttu kannatusi. Teisest küljest on inimesel soov, ükskõik mis, olla kõigile hea.

Selle emotsionaalse sümbioosi tulemusena tõmbub subjekt endasse. Ta muutub oma lähedaste jaoks liiga pealetükkivaks ja võõraste jaoks täiesti eraldatuks.

Kui jääte vastu, saate kindlasti oma armastatud inimese obsessiivse seisundiga hakkama. Peaasi, et temagi seda väga tahtis. Ja siis peate tegutsema vastavalt ekspertide nõuannetele.

• Rääkige rohkem oma sugulasega. Rääkige sellest, kui väga te teda armastate.
• Ärge rääkige depressioonis inimesega kõrgendatud häälega. See seisund aitab kaasa õige teadvuse täielikule väljalülitamisele.
• Ärge juhtige depressioonis subjekti tähelepanu nende seisundile. Näiteks ei tohiks te talle öelda selliseid fraase: "Sa näed halb välja" või "Sa oled muutunud." Vastupidi, on vaja teeselda, et midagi ei juhtu, ja samal ajal proovida vaikselt aidata.
• Kuulake kindlasti inimest, kes on depressioonis. Las ta räägib. Selline lähenemine aitab leida haigega ühist keelt.
• Aidake leida oma lähedasele hea spetsialist. Olge kohal, kui ta läheb oma esimesele kohtumisele.
• Ole kannatlik.
• Aidake oma kallimal vaadata sündmuste käiku tema elus teisest küljest.

Kõik ümbritsevad tajuvad neid inimestena, kes on saavutanud kõrgeid tulemusi tänu oma supervõimetele. See aga nii ei ole. Kõigil inimestel on nii negatiivseid kui positiivseid kalduvusi. Ja isegi veetlevate isiksuste arsenalis on probleeme teiste inimestega suhtlemisel ja vaimseid probleeme. Selle kontrollimiseks kaaluge allolevat teavet.

• Jon Hamm on kuulus näitleja. Elas nooruses üle depressiooni vanemate varase kaotuse tõttu.
• Cara Delevingne on Briti modell ja näitleja. Depressiooni tagajärjel sai temast narkomaan. Tal diagnoositi 15-aastaselt depressioon. Siiski leidis ta jõudu kõigist probleemidest vabanemiseks.
• Heath Ledger - näitleja, kes kannatas ka depressiooni all.Ta suri narkootikumide üledoosi tõttu.
• Kerry Washington on näitleja, kes jäi ülikooli ajal vaimuhaigeks. Ja ainult üks õnnelik õnnetus aitas tal täielikult paraneda. Kerry elas 2004. aastal tsunami üle ja mõistis, et tal on vaja elada.
• Lady Gaga - laulja. Teda kuritarvitati noores eas. Pärast seda kannatab ta kogu elu aeg-ajalt depressiooni all.
• Winona Ryder - näitlejanna. Tal oli suur edu, kuni ta läks läbi lahutuse Johnny Deppist. Pärast taastusravi suutis ta haigusest lahti saada.
• Sheryl Crow on andekas helilooja ja kitarrist. Ta koges ka depressiooni, kuid sai hakkama.
• Halle Berry - filminäitleja. Ta langes pärast ebaõnnestunud abielu masendusse. Tahtsin teha enesetappu, kuid muutsin õigel ajal meelt.
• Dwayne "The Rock" Johnson (Dwayne The Rock Johnson) - Maadleja, muusik, näitleja. Esmapilgul tugev isiksus. Siiski kannatas ta ka depressiooni käes pärast seda, kui tema karjäär 20-aastaselt langes.
• Owen Wilson - geniaalne näitleja Püüdis narkootikumide abil depressioonist lahti saada. Õnneks ta paranes ja leidis oma niši, suheldes omaenda lastega.
• Demi Lovato on noor laulja. Perekonna ja fännide abiga suutis ta paraneda depressioonist ja isegi buliimiast.