Arhitekt-projekteerija: spetsialisti ülesanded, eriala plussid ja miinused

Väga erinevatel loomealadel on arhitekt väga huvitav ja väga raske. Tema ülesannete hulka kuulub elamute ja üksikute ruumide interjööride projekteerimine. Samal ajal loovad arhitektid mitte ainult majade ja korterite välimust, vaid arendavad ka nende funktsionaalsust. Sel põhjusel Arhitekt-disainer ei kuulu mitte ainult loomingulisse, vaid ka tehnilisse erialade ridadesse.

Arhitekt-projekteerija on üsna tõsine ametikoht, mis eeldab ehitusnormide ja tehniliste parameetrite tundmist. Professionaalses valdkonnas ei saa neist peensustest loobuda. Kuid vaatamata tehnilistele nõuetele peab arhitekt-disainer omama kunstniku oskusi, omama loomingulist potentsiaali.

Põhimõtteliselt võib arhitekti-disaineri elukutse alla kirjutada ka palju muid erialasid, mille esindajad osalevad aktiivselt ka projektide väljatöötamises.

• Peaarhitekt. See spetsialist vastutab ehitusprojektide arendamise eest.
• Maastikuarhitekt. Selle elukutse esindaja kontrollib talle usaldatud territooriumi parendamise protsessi.
• linnaplaneerija. Just see spetsialist vastutab linna ja lähikülade üldplaneeringute koostamise eest.
• sisekujundajad. Selle eriala esindajad tegelevad majade ja korterite interjööri arendamisega.

Arhitekt-disaineri elukutsel, nagu igal teisel erialal, on mitmeid vaieldamatuid eeliseid ja mõningaid puudusi. Pealegi saab spetsialist puudustest teada alles töö käigus. Alustuseks peaksite kaaluma selle elukutse positiivseid külgi. Nende hulka kuuluvad järgmised:

• loominguline tegevus;
• karjäär;
• prestiiž;
• korralik palk;
• eneseteostus ühiskonnas.

Kuid samas on ka miinuseid, mõni kaob aja jooksul töö käigus.

• Arhitektil-projekteerijal lasub tohutu vastutus.
• Enne suurettevõtte töötajaks saamist peab projekteerimisarhitekt palju ja intensiivselt õppima. Kuid ka pärast diplomi saamist ei lõpe õpingud. Arhitektuurikunst areneb ja täiustub pidevalt.
• Sage stress ja ületöötamine.
• Algajate arhitektide-disainerite palk jätab soovida.

Uute tehnoloogiate kiire areng toob kaasa asjaolu, et arhitekt-disainer töökohustusi tuleb pidevalt juurde. Nüüd, isegi disainiorganisatsioonis töötamiseks, peab nii keerulise loomingulise elukutse esindaja teadma palju arvutiprogramme ja 3D-modelleerimise peensusi. Lisaks suureneb iga aastaga erinevate projektide töödokumentide pakett. Ja arhitekt-disainer on kohustatud mõistma nende olemust, süvenema peensustesse ja väikestesse nüanssidesse.Nõua muudatusi, kui leitakse andmed, mis ei vasta standarditele ja ehitusnormidele.

Erinevate tootmisalade arhitektidele-disaineritele on välja töötatud eraldi ametijuhendid. Põhinõuded igale spetsialistile jäävad aga samaks.

• Arhitektuurne projekteerimine. See ametijuhendi punkt käsitleb projektide väljatöötamist ja kooskõlastamist, töödokumentatsiooni koostamise kontrolli ja hilisemat järelevalvet.
• Linnaplaneerimine. Arhitekt-projekteerija peab suutma välja töötada nii eraldiseisvate hoonete kui ka tervete linnade plaane.
• Maastikuarhitektuur. Võimalus rajada parke, aedu ja muid haljasalasid.
• Sisekujundus. See ametijuhendi osa viitab spetsialisti oskusele kujundada ruumide interjöör, ühendada asjatundlikult funktsionaalsed ja esteetilised peensused.

Mitte ainult tehnilised teadmised ei aita arhitektil-disaineril oma valdkonnas edu saavutada, aga ka mõningaid isikuomadusi.

• sihikindlus. Erineva ulatusega projektidega töötamine nõuab maksimaalset tõsidust ja täpsust.
• Loominguline veen. Projekti jooniste koostamisel on äärmiselt oluline, et teie peas oleks terviklik pilt hoonest.
• Intelligentsus. Harjutamine on hea. Arhitekt-projekteerija peab aga lisaks tööraamatus märgitud töökogemusele teadma palju ehituslikke peensusi.
• Paranemise poole püüdlemine. Hea spetsialist peab pidevalt arenema. Sa ei saa peatuda saavutatud tulemuste juures.
• Suurenenud erksus. Projekte arendades ei tohiks arhitekti-disainerit kõrvalised mõtted segada, muidu ei saa vigu vältida.

Soov saada arhitektiks-disaineriks võib inimeses tekkida juba lapsepõlves. Just siis hakkab laps tutvuma arhitektuurikunsti huvitavate faktidega. Külastab regulaarselt temaatilisi näitusi, loeb asjakohast kirjandust. Pärast lõpetamist esitab ta huvipakkuvas teaduskonnas dokumendid ülikooli sisseastumiseks. See võib olla linnaplaneerimine, maastikuarhitektuur, arhitektuurne projekteerimine ja restaureerimistööd. Igatahes taotleja peab sooritama sisseastumiseksami mitmes aines, mille hulgas on tingimata olemas loovus.

Tänapäeval mängib iga elukutse puhul olulist rolli rahaline pool. Selle üle aga arhitekt-disainer kurtma ei pea. Muidugi saab pärast lõpetamist väikesesse organisatsiooni tööle vaid miinimumpalgaga. Arhitekt-disainer võib aga mõne aasta pärast, korraliku kogemuse omandanuna, teadmisi täiendanud, kandideerida tööle suurettevõttesse ja isegi riigiasutusse. Keskmiselt saab arhitekt-disainer Vene Föderatsioonis palka 25 tuhat rubla.